Surematus
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Proosa[muuda]
- Surematu saab kogeda kõigi aegade nuhtlusi.
- Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999, lk 56
- Kõik jumalad olid surematud.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. LR 48/1977, lk 21
- [Härra Wikman:] Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht – või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus!
- Jaan Kross, "Wikmani poisid", 1988
Luule[muuda]
Nii tühine, nii nõrk
on usundite lunastusejaht
kui närtsind maltsavõrk
või ääretut merd laisalt kirjav vaht,
et läita kahtlust neis,
kes lõpmatusega on ühendet,
kel kindlais sidemeis
on surematusega ankrukett.
- Emily Brontë, "Arg pole hing mu sees", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 182-183
Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda
saanud ta –
muusika?
- Juhan Liiv, "Muusika" - "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 238