Ene Ergma

Ene Ergma (sündinud 29. veebruaril 1944 Rakveres) on Eesti astrofüüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 2003–2006 ja 2007–2014 oli ta Riigikogu esimees.

Intervjuud

Ma ei kujuta ette, et ükski erakond tahaks Eestile halba.
Kes tahab raskel ajal riiki juhtida, peab olema valmis oma lubadustest loobuma. See on väga raske. Me peame ütlema inimestele ausalt, et jah, me tahtsime neid häid lubadusi täita ja me ei ole sellest loobunud, aga praegu lihtsalt ei ole võimalusi. Riigipirukas on väga paljus fikseeritud ja jagatav osa on väga pisike. Kui majandus kasvab, muutub see osa suuremaks.
Olen veendunud, et headest töötajatest ei ütle keegi kergesti lahti.
Ikka ja jälle mõtlen, kuivõrd perfektne on loodus ja kuivõrd ebatäiuslik on inimene - loodusseadusi ei saa tõlgendada. Nad on lihtsalt olemas. Energia jäävuse seadus kehtis miljardeid aastaid tagasi, kehtib praegu ja jääb kehtima miljardite aastate pärast. Keegi ei saa seda tõlgendada. Mina ei saa gravitatsiooniseadust tõlgendada. Inimühiskonna seadused on ebatäiuslikud. [---] Kuid parem on mittetäiuslik seadus kui seadusetus.
Minu jaoks on tähtsam küsimus, kuidas teha põhikool tugevaks. Käisin paar aastat tagasi Tartu kutseõppekeskuses. Mulle räägiti, et osa õpilasi, kes on põhikooli lõpetanud, ei jaga matemaatikat isegi kuuenda klassi tasemel. Eestis ei leidu naljalt nii lihtsat tööd, nagu oli kolmkümmend aastat tagasi. Ei ole enam nii lihtne, et keera ainult mutter kinni. Ma nägin, millise õppeklassi üks Jaapani firma kinkis kutsehariduskeskusele. See oli elektroonikat täis - inimene, kes seal õpib, peab seda mõistma. Aga kui ta ei jaga isegi seda, palju on kolm pluss kaks?
Ma olen näinud teadlasi, kes on jõudnud arusaamiseni, et nad ei saa iialgi paremiku sekka. Ja see on tõeline õnnetus. Aga ta oleks võinud olla väga hea mõnel teisel alal.
- Ene Ergma, intervjuu: Peeter Ernits, Ene Ergma: Raskel ajal tuleb meil valimislubadused unustada, Maaleht, 18. detsember 2008

See ei tee inimest veel eriliseks, kui ta on akadeemik või riigikogu esimees.
- Ene Ergma, intervjuu: Aime Jõgi, "Ene Ergma: ma olen hasartne inimene - kui huvi kaob, on parem lahkuda" Postimees, 28. märts 2015

Kirjutised

Ka mina [---] võin Teile korrata ikka ja jälle: mul oli õnnelik lapsepõlv. Kuna mind ja minu õde ümbritsesid armastavad vanemad. Jah, oli raske aeg pärast sõda, veel Stalini aeg, kuid sellegipoolest tegid mu vanemad kõik, et meid mitte traumeerida. Oli raske, nappis kõige lihtsamat toitu, kuid minul ja õel olid kõhud ikka täis. Mäletan, kuidas me armastasime ahjus küpsetatud mundris kartuleid, tihti me õega kahekesi sõimegi kõik ära. Alles aastakümneid hiljem tunnistas mu ema, et sel ajal läksid nemad isaga tihti magama tühja kõhuga – sest oma kõhust tähtsam oli neile laste heaolu.
- Ene Ergma, "Ene Ergma avalik kiri Eesti vabariigi presidendile proua Kersti Kaljulaidile: Kas kõigil tänastel lastel on õnnelik lapsepõlv?", Õhtuleht, 8. oktoober 2017

Meie ümber on palju eri tasemega andekaid inimesi, kuid nad on nagu kalliskivid, mida pole töödeldud. Teadupärast saab alles pärast tohutut tööd kalliskivist tõesti briljant. Tihti juhtub ju ka nii, et vähem andekas inimene jõuab palju kõrgemale kui näiliselt superandekas. Näiteid superstaaridest võib siin tuua nii kunstist, muusikast, teadusest kui teistestki valdkondadest, ehkki ilmtingimata pole tegu geeniustega.
On vaja meeles pidada, et teaduses on juba enne töötanud paljud teised, kes oma raske tööga on loonud vundamendi, millel seisavad kaasaegsed teadlased. Moskvas töötamise ajal räägiti mulle fantastiline lugu ühest vanast mehest, kes elas kusagil Siberi taigas väljaspool igasugust tsivilisatsiooni. Ta olevat saatnud oma elutöö Moskvasse ja see oli — tuli välja — diferentsiaalarvutuse teooria, mis oli tol ajal juba kõrgkooli õpikute tavaline osa. Tookord mõtlesime, kui harukordselt andeka inimesega oli tegu ja milline saatuse iroonia — ta pühendas oma elu jalgratta leiutamisele.
[---] teel teadlaseks saamisele tuleb läbi käia õpipoisiaeg ja saada sellipaberid. Alles just need sellipaberid — antud juhul teaduste doktori kraadi kaitsmine — annavad võimaluse jõuda olukorda, kus teadlane saab õiguse enda uurimissuunda ise määrata. Siis tulebki lasta lind vabale lennule, anda talle vabadus tegutseda. Mõistagi eksisteerib ka risk, et tiivad on veel nõrgad ega kanna seda vabadust välja.
Kunagi ütles üks tuntud vene plasmafüüsik, et teadus on oma uudishimu rahuldamine maksumaksja arvel. Kindlasti on selles sügav tõde, mistõttu peavad olema teadlastele esitatud nõuded tipptasemel. Ikka selleks, et ennast teaduseinimesteks pidajad ei tegeleks Kunda kummituste või lapiku Maa teooriaga.

Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka vastutust. Muide, see tees käib ka võimu kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.

Ene Ergma, "Teadus ja vabadus", ERR, 06.02.2020

Kirjandus

Ene Ergma "Kosmosemutt" Tallinn, 2016

Välislingid