Näriline

Proosa

"Oh, merisiga." See tuli südamest. Nende totrate näriliste peale kaotas keegi alati pea. Seekord Laura. Perversse asetusega pöörised. Erutatud karvasalgud. Mõttetud aretused. Mutandid. Mitte üheski Maa ökosüsteemis ei olnud sellistele kohta. Claudia sai ühe säärase looma oma kaheteistkümnendaks sünnipäevaks. Kingitus sõbrannalt. Tore sõbranna küll. See oli väljapressimine. Freddy. Väidetavalt isane. Ja siis läks Freddy aina paksemaks ja sünnitas viimaks kaks poega. Kõigi imetajate puhul ei olnud soo määramine nii lihtne nagu inimestel. Aga mida pidigi ootama loomadest, kes nägid eestpoolt välja samasugused nagu tagantpoolt?
- Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012, lk 103

Luule

täna tantsin
tiunüüsuse naisega kukaraatsat
tiunüiisus ise on lääbakil
teda närivad närilised
tema kõrval õllevaatide vahel
püherdavad jõuluvana nääritaat
valgurikkad lumepiigad
päkapikud pöialpoisid
ja härjapõlvlased

Andres Ehin, "* täna tantsin" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 150