Kohin

Luule

Nüüd algabki - nüüd algab vist
see kurblik kohin Mälarist -
see pole siit maailmast.

• Marie Under, "Ulm pudenes", rmt: "Uneretk", 1968, lk 30

Alles une mustad jõed
kohisesid öises loas,
nüüd ent hommiktuul mu toas,
ja me oleme kui õed.

• Marie Under, "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32

Sääl pilkases pimedas,
tummas ja tumedas,
on merikarp valge ja kumav.

Ma kannan ta üles,
ta kohin kui puudutus ürgsest ja õrnast
ühtäkki kinni mu kuuljaks saand kõrvus.

• Livia Viitol, "Merikarp", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 27