Uppumine

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Merejumal Poseidoni vana naine, kes teadmata milleks oli võtnud oma tiiva alla täiesti äpardunud Nina, istus sealjuures laua otsas, kõrge akna all, ja muudkui toitis meid, minu mällu aga kerkis ikka ja jälle võõrastemaja luksuslik magamistuba, kus on lumivalged linad nagu merevaht ja voodeid on neli tükki – ja muudkui tundus, et just nii ongi tarvis, lasta kõigel kulgeda omasoodu, mitte võidelda, vaid lasta käed rüppe, ning siis sa hakkadki seal vee all hingama, ja sind võtab vastu jumal Poseidon, paneb su kaunis mõnusasti elama, sest kui ma Moskvasse tagasi jõudsin, sain teada, et Nina ei olegi kusagile ümber asunud, vaid ta lihtsalt uppus aasta tagasi koos oma väikese pojaga, kui ta sattus lõbusõidukaatriga tuntud õnnetusse, mis juhtus nende samade randade lähedal, kus ma äsja olin jalutanud, ilma et mul millestki aimu oleks olnud. (lk 64)