Wikipedia-logo-et.png

Anton Tšehhov

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search
Kui inimene millestki aru ei saa, tunneb ta hingelist ebakõla. Kuid siiski ei otsi ta seda ebakõla enesest, nagu ta peaks, vaid väljastpoolt ennast. Nii satubki ta sõjajalale sellega, mida ei mõista.

Anton Pavlovitš Tšehhov (Антон Павлович Чехов; 29. jaanuar 1860 – 15. juuli 1904) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.

  • Võõras hing on põlismets.
  • "Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ja sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik mustmullaks. Maa peal pole midagi head, mille algallikas poleks leidunud jälkust."[1]

Tema kohta[muuda]

    • Kui palju kultuuri, peale ande, näib nõudvat korrektse ja maitseka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtes Tšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole seda Nietzsche, Ibsen ega Tolstoi. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskil banaalseid tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
    • Tuglas, Friedebert 1966. Marginaalia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 122.
  • Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.

Viited[muuda]

  1. "Jutustused". Anton Pavlovitš Tšehhov. "Palat nr 6", lk 77, tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Raamat, 1979 (Tallinn: Kommunist).


Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel