Olev Jõgi

Olev Jõgi (9. jaanuar 1919, Leisi vald – 27. jaanuar 1989) oli eesti ajakirjanik, tõlkija, toimetaja ja kirjanduskriitik.

Kirjutised ja sõnavõtud

• Kui tõlkija tõlgib "kolmandast keelest", siis tunneb ta ainult teise tõlkija stiili-interpretatsiooni, kuid autori enda stiili juurde ta ei pääse. [---] Kuid stiil on kunstiteose hing.
  • Olev Jõgi, "Märkmeid tõlkija tööst. Vastus ajakirja "Neman” ankeedile". – O. Jõgi, Vaod ja varjud. Valik kriitikat II. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 158–165. Cit. via: Lea Pild "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal", Keel ja Kirjandus 3/2019

• Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest tõlkest siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isiku­pärane stiil. Eesti keeles peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisu­kohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles.
• Tšehhovit just iseloomustab ta väljenduslik tagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
  • Olev Jõgi, ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. Cit. via: Lea Pild "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal", Keel ja Kirjandus 3/2019. Viimane tsitaat on vihje Friedebert Tuglase samateemalisele tsitaadile.