Lest

Anina Poulsen, "Vaikelu lestade ja turskadega kivilaual" (1891)

Lest on lapik kala.

Proosa

• Ka viimased paadid jõudsid kaldale. Lahja-Juonas ja Tanel hakkasid sealsamas paadis lesti võrkudest välja harutama. See oli aegaviitev näputöö, nagu Juona soki nõelumine.

"Lest on edev kala," ütles Juonas. "Tema armastab roosat värvi kaproonvõrke. Laseb end nendesse püüda nagu naine."

• Lilli Promet, "Tütarlaps mustas", rmt: "Kes levitab anekdoote?", 1967, lk 344

Luule

Igal mehel noorik randa maha jäi,
igaühel kallis paadi vastas käib.

Aga harva näen ma oma päiksekiirt,
tema on ju tähtis, karjabrigadir.

Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.
Ütleb - sina merest kehva kala tood.

Rohkem kasu toovad minu kirjakud
kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud.

• Debora Vaarandi, "Uus paat", rmt: "Kogutud teosed I", 2009, lk 171

Väike turuhoone.
Selge suvehommik.
Kas lesta on.
Kuidas lestaga lood on.
Vesi soojem kui vannis, raputab
müüjatar pead. Valduril oli
üks täna hommikul võrgus.
Müün haugi, ahvenat, räime, säinast.

• Lauri Pilter, "*Väike turuhoone...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 34