Mine sisu juurde

Veski

Allikas: Vikitsitaadid
Rembrandt, "Veski" (u 1645-1648).
Mary Sophia Hagarty (1857-1936), "Vana maamärk", s.d.
Fritz Thaulow, "Vesiveski" (1892)
Elisabeth von Eicken (1862-1940), "Ahrenshoopi veski", s.d.
Jaan Vahtra, "Räpina veski" (1913)
Johan Krouthén, "Veski" (1920)
Elly Beetz (1900–1951), "Vesiveski Schwerinis", s.d.

Veski on hoone, milles paikneb seadeldis viljajahvatamiseks. Traditsiooniliselt toimisid veskid tuule või vee jõul (tuuleveski, vesiveski). Analoogia põhjal nimetatakse veskiteks ka muid jahvatusseadmeid, sh majapidamistarbeid nagu kohviveski ja pipraveski.

Piibel[muuda]

Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
enne kui tulevad kurjad päevad - /---/
2 enne kui pimenevad päike ja valgus,
kuu ja tähed,
ja vihma järel tulevad taas pilved -
3 siis kui koja valvurid värisevad
ja kanged mehed kisuvad küüru;
kui jahvatajad on jõude,
sest neid on vähe järele jäänud,
ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4 kui välisuksed sulguvad,
kui veski mürin vaibub,
kui üles tõustakse juba linnuhääle peale,
kui kõik lauluviisid lakkavad

Proosa[muuda]

  • Moodsa mõtteviisi tulemust nimetati filosoofiaks ja arvati sellesse kõik, mis vanale vastu rääkis, eelkõige niisiis kõik religioonivastased mõttesähvatused. Esialgne isiklik viha katoliikluse vastu muutus pikapeale vihaks Piibli, kristliku usu ja lõpuks üldse religiooni vastu. Veel enam — religiooni vihkamine levis väga loomulikult ja loogiliselt kõigi entusiasmiobjektide peale, kuulutas ketserlikuks fantaasia ning tunde, kõlbluse ja kunstiarmastuse, tuleviku ja ürgaja, paigutas inimese looduslike olevuste reas kuidagiviisi ülemisse otsa ja muutis maailmakõiksuse lõpmatu loova muusika mingi tohutu veski ühetooniliseks loginaks, mis olevat juhuslikkuse voolust ringi aetud, ja sellel ujuv veski olevat veski iseeneses, ilma ehitaja ja möldrita, tegelikult ehtne perpetuum mobile, iseennastjahvatav veski.
    • Novalis, "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), tlk Toomas Rosin, Akadeemia nr 10/1997, lk 2076


  • ... valge peen jahutolm, mis mahendas kõik pinnad ja muutis isegi ämblikuvõrgud haldjapitsiks, jahu maguspuhas lõhn — kõik see tekitas Maggie's tunde, et võrreldes tema enda igapäevase välise eluga, on veski hoopis erinev väike maailm. Eriti panid teda mõtlema ämblikud. Ei tea, kas neil leidus väljaspool veskit ka sugulasi, ja sel juhul pidi perekondlik läbikäimine omajagu raskusi valmistama — priske jahune ämblik, kes oli harjunud sööma oma kärbest jahutolmu kattes, kindlasti kannatas omajagu tädipoja söögilauas, kus kärbes serveeriti au naturel, ämblikudaamid aga võisid üksteise välimusest lausa ehmuda.
    • George Eliot, "Veski Flossi jõel", I raamat, 4. peatükk. Tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 27


  • Härra Honorat Grapazi, Pamperigouste’i notari ette on ilmunud
härra Gaspard Mitifio, proua Vivette Cornille’ abikaasa, Tirtsuvälja peremees, elukoht sealsamas,
kes käesoleva aktiga on müünud ja üle andnud, seaduste ja tõsiasjade tagatisel ning kõigist võlgadest, pruugieesõigustest ja hüpoteekidest vabana
härra Alphonse Daudet'le, luuletajale, elukohaga Pariisis, praegusel hetkel siin viibiv ja seda vastu võtmas, ühe tuule jõul töötava jahuveski, mis asub Rhône’i orus, otse Provence'i südames, mändide ja okastammedega kaetud nõlvakul; kusjuures ülalmainitud veski on rohkem kui kahekümne aasta eest maha jäetud ning jahvatamiseks kõlbmatu, millist asjaolu osutavad sammal, rosmariin, metsviinapuud ja muud ronitaimed, mis katavad mainitud ehitist kuni tiivaotsteni;
selle peale vaatamata, säärasena, nagu see on ja kirjeldusele vastab, oma katkise suure ratta ja trepiplatvormiga, mille kivide vahel kasvab rohi, teadustab ülalmainitud härra Daudet, et veski temale meeldib ning võib sobida tema luuletööks, ning ta võtab selle vastu omal riisikol ja vastutusel, ilma et tal müüja vastu oleks mingeid nõudmisi remonttööde suhtes, mis veskis vajalikeks võiksid osutuda.


  • Kui seisid selle tööhiiglase ava ees ja vaatasid alt üles tiibade vehkimise aegu, siis tõusis raskesti taltsutatav himu haarata tiivast kinni, kinnitada käed-jalad ta sõrestikupulkadele ning teha üks sõidutiir kaasa, tõusta võimsas kaares tiivaotsaga veel kõrgemale kui veskipea, otse taevasse. See vast olnuks karussell ja kiikumine! Kuid tark ettevaatus jättis tolle soovi täitmata ning soovija enese ellu - ehkki kipitava südamekese ning salajase enesesõimuga arguse pärast.
Kui aga seisid samas all tiibade seismise aegu ja vaatasid, kuidas sell ta sõrestikupulki mööda üles ronis midagi purjeriide kallal toimetama ja kui too mees seal parmuna tiiva vastu liibus, siis alles said parema aimuse selle hoone kõrgusest, suurejoonlusest ja sellest, kui väeti on inimene ta kõrval.
  • Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 13

Luule[muuda]

mind juukseidpidi kaasa viib üks mürin
ja rihmad tõmbavad mu vanasse süsteemi
kes toob mu päitsisse kui veskisse ma suren
su pluusi alt kaks valget krüsanteemi


Üks veski seisab vete pääl,
kuid veskitööd ei tehta sääl,
sest veskimees on väsinud
ja veskikivid kulunud.

Oh, tule, noor ja tugev mees,
ja vaata ringi veski sees.
Sa otsi riistad ülesse
ja raiu sooned kivisse.

  • Hando Runnel "Üks veski seisab vete pääl" kogus "Lauluraamat" (LR 41-42 1972), lk 21


Igas kalas ja linnus
kõneleb isekeski:
sinus on rahu linnus,
kuldse valguse veski.

Vanasõnad[muuda]

  • Enne veski, pärast veskilised.
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi.
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus[muuda]

  • George Eliot, "Veski Flossi jõel", tõlkinud Valda Raud, 1983

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel