Mine sisu juurde

Parm

Allikas: Vikitsitaadid

Parmud (Tabanidae) on suur, ligi 3000 liigiga kärbseliste sugukond. Eestis elab üle 30 liigi. Isased lepivad taimemahladega, emased võivad loomast või inimesest tüki välja hammustada. Parmud tegutsevad päeval ja eelistavad sooja ilma.

Proosa

[muuda]
"Jah, oli tõesti," soostub ema.
"Kuigi puu otsas kükitada..." arvab Liisbet. "Kuule, isa, kes see parm õieti on?"
Isa seletab talle, et parm on kole nõelkärbes, kes imeb visside, vasikate ja pullide verd, seepärast nad parmu suminat kuuldes nõnda kardavadki ja pistavad jooksu ägedamalt, kui oleksid põgenenud lõvi eest.
"Küll on õnn, et see parm tuli," tähendab Madlike.
Siis laseb isa aerudel veidi puhata ning näib mõtisklevat.
"Olen mina alles tõeline möku," sõnab ta, "Ema sai Lindkvistist röstitud mandlitega jagu ja pisike närune parm pidi minu asemel pullid minema ajama, sellal kui mina puulatvades redutasin. Mis tõeline möku ma olen!"


  • Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama päevast, millal me saime teada, et uus õpilane Mart Obukakk oskab hästi parmu häält teha, ja hakkasime mõtlema, kuidas seda ära kasutada. /---/
Pärast seda me tegime kõik aknad lahti, ja kui ajaloo õpetaja seltsimees Pügal oli tundi tulnud ning asus uurima, keda küsida, hakkas Obukakk pinisemisega pihta. Aga meie aitasime kaasa massipsühhoosiga, mis tähendas seda, et Kiilikese õpetust mööda vaatas terve klass algul tahvli kohal olevat õhuresti. Ja siis tahvlilappi. Ja siis kolmandat lambikuplit seinapoolses reas. Ja nii ikka edasi.
Kuna Kiilike oli lasknud enne kõigil pliiatsiga lauaplaadile kirjutada, missuguses järjekorras mida vaadata, läks massipsühhoos nagu vaja. Ja õpetaja Pügal ei jõudnud ära imestada, kuidas tema ei näe parmu, mida terve klass nii hoolega vahib. Aga kui vaatamise järjekord tuli musta pleki kätte tagaseinas, usaldas Kaur liigselt oma mälu, mille tõttu ta põrnitses musta plekki eesseinas. Ja Topp tegi Kauri järgi samuti. Ning sellest tekkis ebakõla, nii et varsti ei teadnud enam keegi, kuhu vaadata.


  • Parmud ärkavad kell pool seitse. See on nüüd kindlaks tehtud: juuli keskpaigas ärkavad nad kell pool seitse ja on kohe väga näljased, terve pikk paastuöö on ju selja taga, mitu tundi!

Luule

[muuda]

Kõrvades kajab mul
         kuusiku kumin,
parmude pinin
         ja sääskede sumin.

  • Erika Esop, "Marjametsas", rmt: "Kümme keerusaia", 1982, lk 28
Vikipeedias leidub artikkel