Alphonse Daudet

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Alphonse Daudet

Alphonse Daudet [alf'ons dod'e] (13. mai 1840 Nîmes, Prantsusmaa – 16. detsember 1897 Pariis) oli provansi kirjanik Prantsusmaalt.

Tema tuntumate teoste seas on romaan "Tartarin Tarasconist" ja novellikogu "Kirjad minu veskilt". Eesti keeles on ilmunud lisaks neile mõlemale veel terve rida tema teoseid.

Kirjutised

• Vaadake, mu lapsed, kui vili on küps, tuleb see maha lõigata; kui vein on valminud, tuleb see ära juua.
• Voyez-vous, mes enfants, quand le blé est mûr, il faut le couper; quand le vin est tiré, il faut le boire.
  • "Kirjad minu veskilt" (1869; repr. Paris: Alphonse Lemerre, 1882, lk 112)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Lapsed on nagu mehed, teiste kogemus neid ei aita.
• Les enfants sont comme les hommes, l'expérience d'autrui ne leur sert pas.
  • "Jack: mœurs contemporaines" (1876; repr. Paris: E. Dentu, 1877)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Ära usalda kedagi, kes naeratab enne, kui rääkima hakkab!
• Méfie-toi de celui qui rit avant de parler!
  • "Tartarin sur les Alpes" (1885; repr. New York: H. Holt, 1917, lk 89)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Valu on selle all kannatajale alati uus, kuid muutub ümberkaudseile peagi banaalseks.
• Douleur toujours nouvelle pour celui qui souffre et qui se banalise pour l'entourage.
  • "La doulou: (la douleur)", 1887-1895. Paris: Librairie de France, 1930, lk 16  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Kirjanduses ei ole keelatud võtta kätte roostetanud relva; tähtis on osata tera teritada ja käepide oma käe järgi ümber sepistada.
• Il n'est pas défendu, en littérature, de ramasser une arme rouillée; l'important est de savoir aiguiser la lame et d'en reforger la poignée à la mesure de sa main.
  • "Souvenirs d'un homme de lettres". Paris: C. Marpon et E. Flammarion, 1888, lk 178  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Selline on kuulsus. Hea sigar, mille tuline ots ja tuhk on sinu suus.
• C'est ça la gloire. Un bon cigare dans la bouche par le côté du feu et de la cendre.
  • "L'immortel: mœurs parisiennes" (1888; repr. Paris: Alphonse Lemerre, 1890, lk 56)  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Epiteet peaks olema nimisõna armuke, kuid mitte iial selle seaduslik abikaasa.
• L'épithète doit être la maîtresse du substantif, jamais sa femme légitime.
  • "Notes sur la vie" (Paris: E. Fasquelle, 1899, lk 3)