Rääkimine

• Hea räägib paremat taga.
• Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab.
• Kes kõneleb, sel õigus.
• Kus kõnelejaid, seal kuulajaid.
• Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab).
• Kui rebane räägib usaldusest, vii kanad varjule.
• Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas suus (hammaste vahel).
• Kuule palju, räägi (kõnele) pisut!
• Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse.
• Kõnele muudega vähe, enesega palju.
• Lobasuul koera suu, jänese süda.
• Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima.
• Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib.
• Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata!
• Parem suu sisse rääkida kui selja taga.
• Parem vaikida kui vaielda.
• Räägi hundist, hunt aia taga.
• Räägi meest, aga ära nimeta mehe nime!
• Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps!
• Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
• Rääkimine hõbe vaikimine kuld.
• Rääkimine kopik, vaitolemine kaks.
• Tea palju, räägi vähe!
• Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest.
• Vaitolemine kõige parem vastus.
• Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib koera, teine koera hända.
• Ära kõnele teistele seda, mis kõik inimesed ei pea teadma!
• Ära kõnele tuule poole!

Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929