Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Proosa
[muuda]- Olime möödumas Dagö saarest Eesti piirialal. See kant näib olevat trööstitu, seal valitseb külm üksindus, loodus paistab seal olevat tühi ja paljas, mitte aga võimas ja metsik; see maa näib inimesi tagasi tõrjuvat pigem igavuse kui jõuga.
- Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt", tlk Madis Jürviste, Postimehe Kirjastus, 2023, lk 48
- "Mis ühes Hiiumaa otsas teoksil, on teisel pool juba tehtud," muigas bussijuht. (lk 37)
- "Mina olen Hiiumaal varem käinud," lausus Rahel, "töökaaslastega ekskursioonil. Sõitsime kaks päeva Hiiumaa peal ringi, midagi õieti nägemata, kogu aeg oli kiire. Mäletan vaid Kõpu tuletorni, kuhu meid sisse ei lastud, ja Kärdlat, kust süüa sai osta. Ööbisime kuskil koolimajas. Oli külm, vist maikuu. Praam oli väike ja puupüsti rahvast täis."
- "Millal see oli?" uuris Silver.
- "Vist kakskümmend aastat tagasi või natuke rohkem."
- Silver naeris: "Arusaadav! Nüüd elame ikka pisut teisiti."
- Rahel ei mõistnud, mis Silveri meelest võiks teisiti olla, ega küsinud ka. (lk 42)
- Henna ja Jete otsisid kadakate vahelt turvalisemat kohta, kus võiks trikoo selga panna.
- "Igal pool vaid kadakad ja kadakad ja kui püsti seisad, siis oled ümbruskonnale nagu peo peal. Siin lapsed, seal lapsed, nagu oleks kõik Kassari lapsed just täna rannas kokku saanud. Kunagi ei tea, kes selle või tolle kadaka taga peesitab," porises Henna enda ette ja laotas vannilina kõhnukesele rohule. (lk 118)
- Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014
Vanasõnad
[muuda]- Häbi Hiiumaal äkkeks tehtud (ütlus häbistajale).
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
