Egle Heinsar

Egle Heinsar.

Egle Heinsar (neiupõlvenimega Egle Pullerits; sündinud 12. märtsil 1982 Tõrvas) on eesti keeletoimetaja.

Artiklid

• Me tuleme vaesusest. Meil ei peaks olema selle pärast häbi, sest üldiselt pole me selles ise süüdi. Ma tean seda tunnet – kindlusetus, ilmajäetus, mure toimetuleku pärast. Tundsin kord nii, kui käreda pakasega külmusid meie pere talvekartulid. Teate, kuidas maitseb külma saanud kartul? Ebameeldivalt magusalt. Alaväärsustunne oma pere elujärje pärast muutub kergesti krooniliseks, seda ei märkagi õieti, sest on nii tavaline. Külmasaanud kartul.
• Ma lubasin endale 18-aastaselt, et ma ei kavatse olla oma elus vaene. Ma otsustasin olla jõukas, võimeline ennast ise ära majandama, ettevõtlik. Olen seda lubadust iseendale ka pidanud. Minu turvatsoon pangakontol on sada eurot (varem tuhat krooni). Sellest allapoole jääv kontojääk tähendab mulle külmasaanud kartuli tunnet.
• Mida vastab eestlane, kui temalt küsida, kuidas läheb? Hästi. Kurta ei sobi. Ma saan ka sellest aru. Igale inimesele tuleb jätta tema väärikus, viigileht.
• Ütlesin, et inimene ei ole oma vaesuses süüdi ega peaks tundma häbi. Pingutagu rohkem, nähku vaeva! Eks see ole nagu armastusega Tammsaarel. Ei tulnud seda. Tuleb see, mida teed.
• Tahaks hoopis rikkuse, mida me ühiskonnana teenime, teistmoodi ümber jagada kui seni. Selleks tuleb maksusüsteemi muuta. (Siin tavaliselt tuleb mõne parempoolne edukultuse viljeleja välja lausega, et maksudega ei mängita ja jutul lõpp.) Tegelikult ei olegi vaja mängida, tuleb täitsa tõsiselt ümber teha
• Aga tegelikult on see kõik mõttetu ja inimkond kaob paari põlvkonna pärast, kui me ei hoia oma keskkonda – metsi, elurikkust, muud eluteenust, mida pakub meile Maa –, sest teate ju seda ütlust, et viimase puu mahavõtmise järel saab inimene aru, et raha ei saa hingata. Ärgem siis olgem sellised.
• Kõik, mida ei saa enam ressursina uuesti kasutada, tuleks viia tootja uksele, kes on siis sunnitud oma tekitatud probleemsele jäätmele ise otsa vaatama.
• Ringmajandusele üleminek ei saa olla enam midagi, mida mõned "naljakad entusiastid" teevad, vaid me peame enamikus sellised olema. Muidu meid enam pole ja see pole üldse naljakas.
• Otsisin hiljuti oma emapoolse vanaisa juuri ja tõdesin, et ei leia niisama lihtsalt, tean liiga vähe, et digitaalsest kirikuraamatust teda ja ta esivanemaid üles leida. Veidi selle üle mõelnud, taipasin, et mu vanaisa vanemad elasid ideaalse elu – neist ei jäänud siia maa peale mitte midagi peale laste, kes ka mina olen.
  • Egle Heinsar, "Märkmeid vaesusest ja rikkusest, püsimajäämisest ja kaost", ERR, 06.11.2022