Harrison Ford

Harrison Ford, 2008.

Harrison Ford (sündinud 13. juulil 1942 Chicagos Illinoisi osariigis) on Ameerika Ühendriikide puusepp, lendur ja näitleja.

Intervjuud

• [Näitlejatööst:] Minu meelest on alati on parem sellest mitte rääkida. Lihtsalt kuradima tee. Ära seleta. Eriti, kui see sul läbi läheb.
• Mul on väga-väga vedanud. Erakordselt vedanud. Paljudel, paljudel inimestel, kellel on rohkem mõistust, rohkem annet, kes on kenamad, pole olnud sellist õnne, nagu mul on olnud.
• [Intervjuudest:] Kui sa lähed tagasi ja teed oma uurimistööd ja näed kogu seda jama, mis on kirjutatud, siis pole mul tõesti enam midagi öelda. Sest ma ei ole eile õhtul meelt muutnud. See on ikka seesama vana jama.
• [Jutuvestmisest:] Mind köidavad lood ja mulle meeldib, kuidas need on üles ehitatud, ja mulle meeldib, kuidas nad räägivad meile midagi, mis on rääkimist väärt... ja mulle meeldib lihtsalt nendega kaasa sõita. Mulle meeldib kuulata head lugu või head nalja. Avastasin selle siis, kui hakkasin näitlema.
• Ma lihtsalt... ma mäletan neid asju, aga ma ei mäleta neid erilise emotsionaalse kiindumusega. Ma arvan, et põhjus, miks sust näitleja saab, on see, et sa näed asju siit. Väljast. Veidi kõrgemalt. Ja laiema objektiiviga. Ja nii näedki elu veidi erinevalt... viltuselt... võib-olla teatud distantsilt. Ja nii muutub sinu ümber toimuv huvitavamaks, sest sa oled ainult osa sellest. Kõik ei keerle sinu ümber. Ja nii võidki sa ka kujutleda, et oled keegi teine. Võid kujutleda, et tead asju, mida sa ei tea.
• [Keeldudes ajakirjaniku osalemist lennundusüritusel, kus Ford auhinda saades kõnet peab:] See muudaks sündmuse iseloomu täielikult, sest mind jälgitaks. See on nagu antropoloogiga pügmeede külas: pelgalt seal viibides muudad sa kõike.
• Ma olen praegu kõikidest vanem. Kes on minust vanem? Warren Beatty. Jack Nicholson. Clint Eastwood. Ma ei võrdle end nendega, ma lihtsalt ütlen, et jah, ma olen alati olnud kõige vanem. Ma olin vanim mees võtteplatsil.
• [Kõrvarõngast:] Noh, ma arvan, et olin 51 või midagi sellist, kui seda tegin. See oli lihtsalt... jah, sõltumatus. "Kas see on kõrvarõngas?" - "Jah."
• Ma ootan, et mind kritiseeritakse ja ma eeldan, et mind kiidetakse ülekohtuselt. See on vaid osa asjast – inimesed räägivad sinust.
• [Huvipuudusest selle vastu, kuidas teda mäletama jäädakse:] Sest see on ülearune. Sa elad ja sa sured. Ebaloomulik on see, et film elab. Aga ma ei hooli sellest. Kõik oli hästi, kuni see kestis. Sel ajal, kui ma elus olin. See oli tore.
  • Harrison Ford, intervjuu: Chris Heath, "Harrison Ford on Star Wars, Blade Runner, and Punching Ryan Gosling in the Face", GQ, 13. september 2017 (intervjuu ilmus paberajakirja oktoobrinumbris pealkirjaga "The Long Solo Flight of Harrison Ford")

Tema kohta

• Ma arvan, et üks võti Harrison Fordi mõistmiseks on see, et nägu, mida ta sageli maailmale esitleb, see ülikonkreetne pragmaatilisus varjab mitte küünilisust, vaid selle vastandit. Kui ma Villeneuve'iga vestlen, lausub ta muidugi oma staari kohta ohtralt kiidusõnu, kuid tundub, et teda jahmatas tõeliselt entusiasm, millega Harrison Ford iga päev tööle lähenes: "Ta ütles mulle, et on midagi, millest ta on endiselt lummatud ja üllatunud, milleks on asjaolu, et kui panna kokku paarkümmend inimest, kaamera, kärulükkaja, meigikunstnik, kõik töötavad, loovad koreograafia ja et ühel hetkel ajas ja ruumis sünnib kaamera ees maagia, sest kõik töötavad üheskoos. Ja see luulehetk, mis siis juhtub, on tema jaoks ikka veel ime. See on miski, mis talle siiani rõõmu valmistab. Nii ta mulle ütles."
  • Chris Heath, "Harrison Ford on Star Wars, Blade Runner, and Punching Ryan Gosling in the Face", GQ, 13. september 2017 (intervjuu ilmus paberajakirja oktoobrinumbris pealkirjaga "The Long Solo Flight of Harrison Ford")