Jääminek

Proosa

• Öösel ärkas Laura kummalise heli peale. Tundus, nagu oleks kõlanud püssilask, kuid see heli oli teravam ja pikaajalisem. Ta kuulis seda ikka ja jälle. Nii Mary kui Carrie-beebi magasid rahulikult, kuid Laura ei saanud uinuda enne, kui läbi pimeduse kostis Mamma hell hääl: ״Jää magama, Laura. See on kõigest jääminek."

Järgmisel hommikul ütles Papa: ״Caroline, milline õnn, et saime eile üle. Ma ei imestaks, kui jää täna laguneks. Me tulime küllalt hilja üle ja meil tõesti vedas, et see ei hakanud pragunema siis, kui olime alles keskel!"

״Mõtlesin sellele eile, Charles," vastas Mamma leebelt.

Laura polnud sellele varem mõelnud, kuid nüüd kujutas ta kohkunult ette, mis oleks võinud juhtuda, kui jää oleks murdunud vankri rataste all ja nad kõik oleksid vajunud külma vette selle ääretu järve keskel.

• Laura Ingalls Wilder, "Väike maja preerias", tlk Tiiu Viljamaa, 1993, lk 8-9

• Aga kevadel, kui lumi sulama hakkab ja jäälagunemine tuleb, siis on jõgi jälle tore. Siis on kõik poisid jõe ääres nagu üks mees, siis ei jää keegi koju. Siis oodatakse jäälagunemist ja minekut kas või söömata. Kui siis Roiu käänakul veel ummistus tekib, ei mõtlegi keegi kojuminekule. Isegi vanemad mehed tulevad jõekaldale ummistust ja selle läbimurret vaatama. (lk 37)
  • Jüri Parijõgi "Sõit jäätükil", lk 37-43, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981

• Oli kevadise jäämineku aeg, mil jää hakkab jõel sulama ja pragunema ja suured külmunud latakad üksteise vastu hõõruvad ja kriibivad ja võikalt kriiskavad, kui vool neid allapoole veab. Kevad ei tule siia linna libedalt.
  • Miriam Toews, "Kõik mu mured mannetud", tlk Triin Tael, Hea Lugu, 2021, lk 42