Johan Vilhelm Snellman

Johan Vilhelm Snellman

Johan Vilhelm Snellman (12. mai 1806 Stockholm – 4. juuli 1881 Kirkkonummi vald) oli Soome poliitik ja kultuuritegelane, üks fennomaanide juhte.

• Ajalugu lohutab meid sellega, et rahval tõeliselt iseseisvust soovib, on alati võimalus ennast ise kaitsta.
• Rahvasoo maapind on tema ajalugu ja tema taevaks on ta keel. Rahvad, nii nagu üksikisikudki, on ise oma saatuses süüdi; ja nõrkust näitab see, kui süü lükatakse paremale või vasemale, tahtmata seda otsida omaenese põuest.
• Üksnes nooruse unistustes töötavad rahvad inimkonna heaks, tehes üksteisele ohverdusi.
• Keel ei seo üksikisikut üksnes isamaaga, vaid terve ta hõimuga.
• Kuis võikski rahvuse vaimsus väljenduda muus keeles kui tema enda omas?
• Maailmakõiksus on jumala mõte.
• Suurimgi õpetus võib viia pooliku hariduseni, kui sellele ei järgne armastus tõe ja õiguse vastu ning võime tegutseda tõe ja õiguse heaks.
• Tegelikkus on olevik. Üksikisiku, niisamuti kui rahvastegi elus ühendab olevik endas ka minevikku ja tulevikku.
• Tõe olemusse kuulub, et see on eri uskumuste võitluse tulemus.
• Tunne saab tegelikuks kunstis.
• Vaid vähesed meist mõistavad, et kunstiõpingud kuuluvad üldisse humanistlikku haridusse.
  • Laine, Jarkko (toim.) "Suuri sitaattisanakirja". Otava, 1989. ISBN 9511109618.  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}