Mine sisu juurde

Joanne Kyger

Allikas: Vikitsitaadid
Joanne Kyger, 2004

Joanne Kyger (19. november 1934, Vallejo, California osariik, USA - 22. märts 2017, Bolinas, California osariik, USA) oli USA luuletaja.


Luule

[muuda]

              Rohi on helepruun
              ja ookean saabub
              pikkades helkivates ridades
              tunaöise laevastiku all
              mis tukub nüüd varahommikus

   Siin-seal söövad hobused rohtu
              kellegi karjamaal

                           Veidral kombel polnud see minu soov

   mis pani mu kirikus rääkima vabakslaskmisest
            vaid mälestus sellest kuidas see kunagi käis
     hooletus ja eksootilises mängus

                   kui tegelased olid lubadused
      seejärel äratundmised.   Muundumise maailm
   on päristine ja mittepäristine kuid usaldav.

                          Piisab neist õppetükkidest?   Ma pean silmas
   didaktilisi fraase, mis viivad su ja toovad taas välja
   armastuse saladuslikest sidemetest?

                    Noh ka mina ise ei ole mina ise.

           ja misiganes ellujäämisväe nimel ma räägin
   ei ole tehtud majadest.

           See on sisemine luksus, kuldsed kujud
      kes hingavad nagu mäed
           ja kelle naha teevad hämaraks tähed


Noh, sa pidid selle kuskilt ju

              leidma      keegi teine andis lihtsuse

                sulle edasi, mõnesilbilise harjutuse

             istuva kehaasendi      ja sa usud

          äratundmise pärilusliini        "meeles"

          mitte täiusliku, kuid isikliku

          koos kannatusega

          ja asjatu püüdlusega hoida

          noid häirivaid seisundeid

          hirmu ja viha

          "Proovi seda

     Tõsta kergelt oma suunurki

  ja tee kolm hingetõmmet

seda nimetatakse suujoogaks"               ( * Yvonne Rand)

Sel pole mingit pistmist naeratamisega

Sel pole mingit pistmist õnnega


Selle loo rütmi käigus võid sa leida teisi rütme. Ma pean silmas
rütmi, ma pean silmas cantus't, ma pean silmas firmus't, ma pean silmas
paberit, ma pean silmas tulevases Kuningriigis, mis on siin leidmisel.

See on ka Om Shri Maitreya, sa ei lähe põiki üle minu vaibi,
vaid koos sellega, kaotades asesõna. See on Sina, see on Sind,
see on mina, see on mind.

Masinad on metallist, nad teenivad meid, meie hoolitseme nende eest. See
on mulle ja see on sulle. Sina ütled sina mulle ja mina ütlen sina
sulle. Mõned masinad on väga õrnad, nad on täpsed, nad
ei ole suured metallist tümikad. Ta tegi küllalt luulet, et tal
seltsi oleks.

Mu Vaib. Sa sekkusid mu vaibi. Pikad varjud,
pikad varjud, pikad varjud. Mu magus vaikne heli,
mu magus vaikne heli on mu käsivars.
 
Sellest mis üksnes: laul mida tüdruk laulis laul mida tüdruk laulis