Kariloom
Ilme
Proosa
[muuda]- Kariloomadesse suhtus Sulli pisut üleolevalt. Teenistusest vabal ajal ei teinud neist välja, ilmselt pidas halvemaks, ja luges ennast inimeste seltsi kuuluvaks. Küllap täie õigusega: karjapäevil oli Sulli lastega ühise leivakoti peal. Iga pala sai vennalikult poolitatud. (lk 19)
- Harri Jõgisalu, "Sulli", lk 17-21, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981