Mine sisu juurde

Katrin Väli

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Katrin Hallas)

Katrin Väli (kodanikunimega Katrin Hallas; sündinud 11. aprillil 1956 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.


Luule

[muuda]

"Eluase"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Katrin Väli, "Eluase", 1978.


kui palju lootust paistab koduaknast?
võõrad aknad korstnad tuulelipud
tagatipuks sadu hakkab sadu lakkab

  • "*kui palju lootust paistab koduaknast?", lk 5


Hele maanteejoon sai olla nooleks,
kuni öö ta enesesse mähkis.
Kiirtevihk mind lõikab kaheks pooleks.
Taevas jälle tihedamalt tähti.

  • "Hulkuriks ma olen saanud ükskord.", lk 7


valges istungisaalis
kõne lõi valgused puruks
hundid vaatasid vaikides
mere lainete värvi
kapslites seemneid ringi saalis
kuni kogunes muruks
kõigis võimatuis paikades
mesilastarud täis kärgi

  • "*ei ole silda et minna...", lk 8


liblikas lendas üle tänava
liiklus peatus et liblikat tänada

liblikas kapsaliblikas kuhu sa lendad?
lenda siia räägin sulle iseendast

  • "*Liblikas lendas üle tänava", lk 10


ei väsi naermast naeruautomaat
ning ümber karusselli siugleb vaatav laat
ning pumpab agregaat seal mingi välja rõõmu
kes pillab pisara saab kohe terve sõõmu
ning päiksevalgust uhkab igast laternast
ning valjuhääldi räägib üha ütleb aitäh tulemast

  • "Õnnelikukssaamine", lk 12


Lõppematult katab lumi valget maad
Uskuda ei suuda et ta veeks kord saab
Uskuda ei suuda et on elus puud
Jäigad sirged tüved süsimustad luud
Plank on pikk ja hõre voogab akna all
Tuules voogab lumi lumi nagu sall
Lumi tuleb tuppa lõputa ja suur
Tasa tõmbub talve minu pehme puur
Lume kerge rütm on ainus tõde veel
Lumeks saavad majad lumi matab teed

  • "Lumi", lk 14


juba liiga valjusti jutlevad öösiti puud
kellel on teravad kõrvad see ei kuulegi muud
võõras puukeelne kõne mida nad näevad ja teavad
kuni lehed lähevad koos kurgede nurkliku reaga

  • "*juba liiga valjusti jutlevad öösiti puud...", lk 18


eluveega on tänavaid kastetud
kalmud on kasitud pered on lastetud

aknad upuvad roosidesse
parkides haljendab kallis loodus
paneme südamed loosidesse
loodetavasti aasta on soodus

  • "*eluveega on tänavaid kastetud...", lk 19

"Sugulane"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Katrin Väli, "Sugulane", 2018.

neid on 40 nad tulevad mööda jõe tänavat
nagu hundid koonud maas
siin! siin ta voolas! tunnete! siin voolas!
...
härjapea jõgi
on aheldanud kõik need 40 oma sängi
oma allmaaigavikku valhallasse maakera keskpunkti
vana naine kepile toetudes lookas peaaegu vastu maad
nuhutab valjusti: jah siit ta läheb ahh
härjapea jõgi

  • "Härjapea jõgi", lk 5


kuid jõudsin ära oodata: aknal istus kaks kassi
must vaatas mulle otsa valge oli küljega
lastes paista oma selja jumalikul (bastetlikul)
kumerusel andes siiski kerge peapöördega märku
et mind on märgatud

eks ole ju kassid nagu kvantosakesed
kui neid vaadelda muutuvad kõik olekud

  • "Kassid", lk 6


Krutsifeeritud ja lapideeritud
siiski pikeneva eluea
lakkamatult jahvatavas suukoopas
keegi oli näinud taevas tulikirja
kus lubamatu oli jälle kord lubatud
kõhu täis söönud ja kinaveriga punaseks värvinud
iseenesest hakkavad jalad tantsima
ja sõnad tulevad suhu
kukkudes läbi jää igavesse linna
kord saja aasta tagant
mahtudes vihmapiiska
oma suguvõsaga animaalse esiisaga
kirjatähega mille arv on leegion

  • "Hõlllandused" (lk 12-14), lk 13


need on kalad
kellega koos ma elan oma köögis ja kabinetis
sellele järeldusele tulin loogiliselt
võimatu välistamise meetodil
...
millest on tehtud kalad? valgusest
olen maitsnud neid mitmel viisil niisugune ongi valgus
nii olengi valgustatud

  • "Kaladele", lk 17


jah muidugi ma räägin lilledega
kes ei räägiks
ei saa öelda et nad mulle sugugi
ei vastaks

  • "Jah muidugi", lk 22


võid aga sattuda libedale teele
su hing võetakse nii kirikus kui koolis
nii kodus kui kõrtsis
vastu antakse sulle
fallilised objektid
ja Taevane Linnutee

oojee

  • "Kaheksa viimast lehekülge. lk 8", lk 36


Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel