Kiviaeg
Ilme
Proosa
[muuda]- Kiviajal jahiti meil põhiliselt põtru, hülgeid ja kopraid. Oli ka tarvaid, hirvi ja erinevaid kalu – neid jahiloomi me tavaliselt zooarheoloogilisest materjalist leiame.
- Kiviaja puhul võib loomade ja inimeste suhete puhul välja tuua hammasripatsid. Neid me materjalis näeme. Loomade hammasripatseid ja luudest tehtud ripatseid kasutati ära ehetes; kõnelevad nad sümboolikast ja mõtlemisest seoses loomadega: annab see hammasripats inimesele antud looma jõu või midagi muud?
- Koduloomad tulid neoliitikumis. Sealt peale ripatsid enam nii olulised ei ole. Neid küll esineb läbi pronksi-, raua- ja isegi keskaja, aga ilmselgelt oli midagi muutunud. Inimestel polnud enam sama maailmapilt ja seda väljendati teistmoodi.
- Samuti on meil kiviajal olnud hirved, aga nemadki kadusid hilisematel perioodidel ära. Praegused populatsioonid pärinevad uusaegsetest hirveparkidest. Metshobusedki ja tarvad kadusid kiviaja lõpuks. Järgmine hobune oli meil juba koduhobune ja seda alates pronksiajast. Tarvas elas aga lõunapoolsematel aladel edasi ja tegelikult suri ju välja alles 17. sajandil.
- Eve Rannamäe, intervjuu: Airika Harrik, "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud", ERR, 24.09.2022