Mine sisu juurde

Koldrohi

Allikas: Vikitsitaadid
Anton Hartinger, Anthyllis alpestris teoses Atlas der Alpenflora (1882)

Koldrohi (Anthyllis) on taimeperekond liblikõieliste sugukonnas. Eestis kasvab 8 liiki koldrohtusid, tuntumad on harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea).

Proosa

[muuda]
  • Ronime üle kõrge roigasaia, mis Harilaidu kariloomade eest kaitseb, ja rändame üle kruusase liivalagendiku, kus kõiguvad karukellade viljunud õisikud. Õitsvad koldrohud värvivad kõrbepinna punakaskollaseks. See lohutamatu liivalagendik on Harilaiu kael. Ennevanasti olevat teda katnud sügav vesi ja laevadki pääsenud siit läbi. Nüüd aga osutub ta hiiglasillaks, mis seob Metsaküla ruugeid luiteid Harilaiu lääneosaga, kus kohab madal metsasalu, haljendavad niisked aasad ja rannaluiteil kohisevad tuules voogavad vareskaeraväljad.
    • Johannes Piiper, "Merehääli Harilaiust", 19. juuli 1922, rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest" (1975), lk 71


  • Veel suurem kahju oli loobuda kassikäpa nimest. Kassikäppadeks kutsusime meie koldrohu õisi. Neil on pehme halli vati seest väljaulatuvad küünekesed. Tumepunased või siis jälle kuldkollased. Aga seda lillakasroosat, kolmetupsulist ja kõvapäkalist, mida mujal kassikäpaks kutsutakse, hüüdsime meie mariielilleks. Nemad ei kasvanud vanatänaval, vaid kadakate vahel karjamaal. Ja mis peaasi — nad on hoopis teise iseloomuga, palju väiksemad kui päriskassi käpad, ja küüned on neil alati sissepoole tõmmatud. Üldse tuli mul selle nimemuutmisega kaua ja vaevaliselt harjuda. (lk 126)
  • Aira Kaal, "Vanatänav", rmt: "Kodunurga laastud II", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 125-136