Lydia Risberg

Lydia Risberg (sündinud 16.09.1988) on eesti keeleteadlane ja keelekorraldaja.

Artiklid

• "Mida see sõna tähendab?" Tavaliselt seostataksegi tähendust just sõnaga. Sõnal endal aga ei ole tähendust, vaid sõnad tähendavad midagi inimeste jaoks. Inimesed kasutavad sõnu, et omi mõtteid teistele edasi anda.
• Tegelikult sõnaraamatus üksnes kirjeldatakse, millistes tähendustes sõnu keeles seni teadaolevalt kasutatakse. Samas ei ole see olnud nii igal ajal ega igas sõnaraamatus, sõnade tähendusi on ka ette kirjutatud.
• Kuna 20. sajandi esimesel poolel toodi keelde mitmel eri viisil palju uusi sõnu, oli tollal vaja, et õigekeelsussõnaraamatud ja kooliõpikud ütleks, mida need sõnad tähendavad. Seda just selleks, et inimesed üksteisest võimalikult hästi aru saaksid. Sajandi lõpuks oli eesti kirjakeel stabiliseerunud ja sama ranget sõnatähenduste ettekirjutust enam vaja ei olnud.
• Kuigi keeleteaduses on sajandi jooksul saadud keele toimimise kohta palju uusi teadmisi, on keelekorraldus jäänud siiani mõnede sõnade tähendusi ebasoovitatavaks pidama. Keelekorralduse soovitused ei peaks aga tegelikust keelekasutusest märkimisväärselt lahknema, et kirjakeel ei muutuks keeleks, mida keegi päriselt ei kasuta. Seepärast tuleb keelt pidevalt uurida ja soovitusi ajakohastada.
• Nagu sajand tagasi, nii võivad ka tänapäeval erialakeele sõnad liikuda ühiskeelde ja saada seal tähendusi juurde. Selline sõna on diisel, mis võeti algul tähistama uut tüüpi mootorit. Kütuseliiki tähistab tehnikakeeles sõna diislikütus, aga see tähendus on ühiskeeles lisandunud ka sõnale diisel.

Taoline muutus on loomulik ja tuleneb keele arengu tendentsidest, seda nii eesti kui ka teistes, nt inglise ja saksa keeles. Pidevas kasutuses sõna lüheneb – ja diisel on märgatavalt lühem sõna kui diislikütus. Samuti räägitakse igapäevaelus kütuse võtmisest rohkem kui mootoritüüpidest ning nii on sõna diisel kasutust mõjutanud ka analoogia kütuseliiki tähistava sõnaga bensiin.

• Kokkuvõttes, sõna tähendab midagi inimeste jaoks. Inimesed kasutavad sõnu, et oma mõtteid edastada. Kasutuses sõnade tähendused ka muutuvad pidevalt: ühed jäävad, teised kaovad ja kolmandad tulevad juurde. Keelekasutust tulebki pidevalt uurida, sest see aitab ajakohastada keelekorralduse soovitusi. Nii saavad ka sõnaraamat ja kirjakeel ajaga kaasas käia.
  • Lydia Risberg, "Sõnatähenduste uurimine aitab mõista keele toimimist", ERR, 02.02.2022