Merle Karusoo

Merle Karusoo (sündinud 1. juulil 1944 Rae vallas) on eesti lavastaja.

Tema kohta

Karusoo on jätkanud oma 1980. aastatel alustatud sotsioloogilist autoriteatrit. Ta tekstide materjal on elulood, küsitlused, kirjandid, päevikud, laulud ja dokumendid, milles säilib silmatorkavalt ehe keelekasutus, arhailised väljendid, kõnekeelsed kohmakused, murde mõjud, rahvaliku eneseväljenduse abitus ja lopsakus - ning haruldase külalisena isegi teine keel, vene keel. See kõik kannab sõnumit inimeste päritolust, kogemusest, võimalustest, grupikuuluvusest ning samas kirjeldab see individuaalne mitmekesisus eesti rahvuslikku identiteeti üldisemalt. "Põhisuunda mitte kuuluv" oli Karusoo enda teatriloomingut analüüsiva magistritöö pealkiri (1999) ning peavoolu kõrvalt, vastuvoolustki, on pärit ta dramaturgia aines: eestlasest küüditaja, noored Eesti venelased, Afganistanis sõdimise trauma (mis resoneerus lavastuse väljatuleku ajal päevakajalise avaliku vastumeelsusega Iraagi sõjas osalemise suhtes). (lk 80-81)
- Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88