Nutisõltuvus

Proosa

• Olles ise osa praegu vändatavast linateosest, jään nõutuks: miks peaksin pandeemia ajal hakkama saamiseks laadima alla veel ühe äpi, kui uudisteportaalid ning ühismeediaplatvormid mind niigi juba rohkem kui küllaldaselt informeerivad? Pigem teeb mulle muret nutisõltuvus ja fakt, et mu niigi sage telefonikasutus on viimase kahe nädala jooksul kasvanud 30%, rääkimata arvutist. Ma ei usu, et ükski väidetavalt tsentraliseeritud ja erakordselt objektiivne koondportaal leevendaks infojanu, mis on nüüdseks niikuinii juba veidi vaibunud.
  • Maria Muuk, "Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse", Sirp, 17.04.2020

• Muretsetakse ka noorte liigse digisõltuvuse pärast, aga võiks rohkem tähelepanu pöörata sellelegi, kui palju aega palju nooremad lapsed, näiteks koolieelikud, veedavad koos ekraanidega ehk nii-öelda digilapsehoidjaga. See moodustab kohati olulise osa keelelisest sisendist – kehvemal juhul asendab osa sellest.

Keeleline sisend on alus nii väikelaste keelearengule kui ka nende emotsionaalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule. Oluline on rõhutada, et mida rohkem räägitakse lapsega, ja mida rikkalikkumat keelt ta kuuleb ja kogeb – eri kõnelejaid, eri kontekstides, erineva komplekssusega keelt –, seda rikkalikumaks kujuneb ta enda keel. Seega, tasub ka jälgida, mitte ainult kui palju, aga ka mida lapsed teevad nutivahendites veedetud ajaga. Ei ole halb, kui lapsed kuulavad digitaalselt salvestatud unejuttu, aga see ei tohiks täiesti asenda koos vanemaga veedetud aega ega ühist raamatulugemist.

• Virve-Anneli Vihman, intervjuu: Airika Harrik, "Keeleteadlane: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline", ERR, 14.03.2023