Kui ma end pärast dušitamist kreemitasin, märkasin esimest päikesepõletust. Kõige rohkem kiheles kahe õlanuki vahel ja ma ei pääsenud sinna ise ligi. Kergendusega kuulsin võtme keeramist lukuaugus.
"Papa, oled see sina? Mul on selg kõrbenud."
Dorothea astus vannituppa. ״"Sa tõesti usud, et Heinzil on selle vastu lahendus? Sisse on vaja kreemitada, kullake, sinu vanuses on iga päikesepõletus laastav."
Ulatasin talle kreemipudeli. "Sa oled ainult neli aastat noorem ja veelgi tundlikuma nahaga. Mitte ainult siia, terve selg, palun. Ja mitte nii kõvasti, see tulitab tõepoolest."
Dorothea määris ohtralt kreemi seljale. Vaatasin tulemust peeglist. Punane ja rasvane. Mul oli ainult üks kleit kaasas, punane, sügava seljaväljalõikega. See peab esialgu kappi rippuma jääma. (lk 72)
Dora Heldt, "Puhkus papaga", tlk Reet Weidebaum, 2018
