Paide

Paide on linn Kesk-Eestis. Seal käiakse suviti asju arvamas. Samuti on linn tuntud sealsete ordulinnuse varemete poolest.

Proosa

Jah, eks siin [Paides] ole alati kõik üsna zen olnud. Ei pea tingimata kogu aeg midagi tegema. Kõigel ei pea ka tingimata mingit suurt kandvat mõtet olema, ka elul mitte.
- Madis Aesma, Paide tunne, 23. veebruar 2021

Paide on väike linn, eemal raudteedest. Kauplus ega käsitöö siin ei õitse, mis on, see on ainult oma tarvituseks. Inimeste teenistus on väike, sellepärast elavad kõik väikselt ja vaikselt, väiksemalt ja vaiksemalt, kui mõnes Viljandimaa külas, mida sellest näha võib, et siin näituseks ei raamatukogu ega muusikakoorigi ei ole.
Millega siis rahvas oma vaba aja ära viidab? Koguni ilmasüüta kombel. Kõrgem seltskond viidab oma aega kaardimängimisega, teised, kui kokku juhtuvad, tantsivad ja kolmandad ajavad oma vabad tunnid joomakohtades mööda, mida meil tervelt 24 tükki on. Ega see kahetuhande elaniku kohta palju ei ole!
Karskuseselts meil tööd ei leiaks, sellepärast jäi karskuseseltsi asutamine ainult ilusaks mõtteks. Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.
Mis eemalt tulnud inimesel Paides kõige esiti silma paistab, need on Paide koerad, keda siin vist küll rohkem on, kui Paides elanikkusid, sest iga inimene peab siin omal koera, mõnikord koguni kaks ehk veel rohkem. Kes ei usu, mingu hommiku Paide turule, sääl näed sa koeri musttuhat, kelle purelemine ja ulumine mitme versta taha linnast kostab.
Veel on üks asi Paides, mida teistes linnades harva ette tuleb. Keegi noormees, kui ta tubli tantsija ei ole, omale Paidest abikaasad ei saa, sest Paide õrnem pool peab tantsust üle kõige lugu. Kes hästi nobe tantsija on, küllap selle kosjad vastu võetakse. Meestel, kes tublid tantsijad ei ole, jooksevad naised pärast juurest ära, nõnda et Paide linnas võib terve tosina abielumehi leida, niihästi ülemast kui alamast seisusest, kes vastu tahtmist peavad poissmehe põle pidama. Jah, tühi toob tüli talusse. Raske on aga küll niisuguste poissmeeste põlv, sest Paides mitte ühte söögi, ega teemaja ei ole, sellepärast on niisugused poissmehed sunnitud ise perenaise ametit pidama. Eks ise tegi: mehed on ise süüdlased, et nad tantsima pole õppinud.
Mis vaikset elu erutab, need on tulekahjud, peaaegu kõik süüdatud. Aga süütajad on vist kõik ausa meelega, sest süüdatud hooned on kõik enamasti kuurid ja küünid, kust tuli elumajade külge pole jõudnud minna.
Hobusevargus õitseb vana moodi, kuna muud vähemad vargused harvemaks on jäänud, mis sellest võib tulla, et varguse vastuvõtjad puuris istuvad, aga vargaid kätte ei saa, niisama kui tulesüütajaid.
Suvepoole meil koolerat karta ei ole, sest rahva läbikäimist palju pole, ja meil ka kaunis puhtus valitseb politsei hoolsa valvamise all. Suveks lähevad ka soldatid Paidest ja jäävad ka edaspidi ära, ja siis jääb linna elu veel vaiksemaks.
- Postimees, 15. aprill 1893