Perepoliitika

Proosa

• Mida oleks tarvis teha, et lapsi rohkem sünniks? Lihtsalt lastega peredele toetuste jagamine on liiga lihtne meede, et olla tõhus. Lapsi raha eest ei osteta. Ja eriti vähe on mõtet arutada, kas esimest, teist, kolmandat või seitsmendat last tuleks heldemalt toetada. Lapsed sünnivad keskkonda, kuhu neid oodatakse.
• Pole selge, kust pärineb väide, et tänapäeva noored ei soovi üldse lapsi – uuringud on seni Eesti noorte kohta vastupidist näidanud. Ei ole ka alust arvata, et suurem keskkonnateadlikkus ja mure kliimamuutuste pärast põhjustaks lastest loobumist. Pigem tähendab see looduslähedase elukeskkonna valikut maal ja nimelt sellele on tarvis riigi tuge.
  • Ene-Margit Tiit, "Õnneindeksil pole viga, laste sündi pärsib vildakas regionaalpoliitika", Postimees, 18. jaanuar 2023

• Perepoliitika meetmete valimisel tuleb arvestada, et tänapäeval ei kehti aastakümnete tagune olukord: esimene laps sünnib niikuinii, toetamist vajab teine ja eriti kolmas laps. Praegu näib olevat suurim psühholoogiline barjäär esimese lapse saamine – kas noor naine/pere soovib ennast lapse kasvatamisega siduda või eelistab olla pigem vaba vanemakohustustest.

Seega, toetada ja julgustada tuleks pigem noori peresid/emasid. Ja igal juhul on kõige tähtsam lapse sündi toetav tegur ühiskonna loodud turvatunne, teadmine, et laps on ühiskonda oodatud. See saavutatakse peamiselt otse lastele suunatud teenuste ja peredesse suhtumisega.

• Eestlaste osakaalu muutumise võti on regionaalpoliitika. Eestlased on ka tänapäeval maarahvas – pooled eestlastest elavad maal või väikelinnades. Ja maapered on linnaperedest märksa lasterikkamad. Iga regionaalpoliitiline samm "optimeerimise" suunas – väikekooli, raamatukogu, postkontori või lasteaia kaotamine toimub eesti rahvusest elanike, sageli lastega perede arvel.
  • Ene-Margit Tiit, "Praegune madal sündivus on taasiseseisvumise aegse siirdešoki tulem", Postimees, 19. jaanuar 2023