Pihik
Ilme
Proosa
[muuda]- Lumivalgeke vaatas aknast välja ja küsis:
- "Tere, armas naine, mida te müüte?"
- "Head kaupa, ilusat kaupa," vastas vanaeit, "igat värvi pihikupaelu," ja võttis välja kirjust siidist punutud paela.
- "Võin selle ausa naise küll sisse lasta," mõtles Lumivalgeke, tegi ukse riivist lahti ja ostis endale ilusa pihikupaela.
- "Laps," ütles vanaeit, "missugune sa välja näed! Tule, las ma seon su pihiku korralikult kinni."
- Lumivalgeke seisis paha aimamata vanaeide ees ja laskis tal oma pihiku kinni tõmmata. Vanaeit sidus aga kähku ja nii kõvasti, et Lumivalgekesel hing kinni jäi ja ta nagu surnu maha kukkus.
- "Nüüd ei ole sa enam kõige kaunim," ütles Vanaeit ja ruttas välja.
- Vennad Grimmid, "Lumivalgeke", tlk Silvia Tui, 1958, leheküljed nummerdamata
- Viimaks, 1903. aasta mais, saabus tähtis õhtu. Ikka veel ilus Marie-Louise oli lausa silmipimestav oma helesinise sifooni ja hõbebrokaadiga, mida kaunistasid briljandiviirud, hõlmikpihikuga (uue pitsitava korseti peal), mille kinnise teemandid olid üüritud seesuguste laenutustega hästi teenivalt diskreetselt juveelikaupmehelt.
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus", tlk Riina Jesmin, 1999, lk 33-34
Luule
[muuda]Pihikul hoopis
nööbid on ees,
Pille on rõõmus pihiku sees,
tänasest peale ta ise teab,
kuidas neid kinni panema peab.
- Erika Esop, "On - ei ole", "Kümme keerusaia", 1982, lk 10