Puudelõhkumine

Proosa

• Nüüd märkasime ka meie, et haopinu juures pole ühtki katkilöödud hagu ega lõhutud puud. Seda asja tuli v a a d a t a. Kuid minul kui mehel ei kõlvanud hädaldada ega rühkida. Ütlesin Juhanile:

"Mine sa, poiss, too rehetoast varnast kirves, löön naistele mõned haod katki ja puud lõhki."

Juhan tõi kirve, tõi kaks kirvest, sest ega temagi olnud vähem mees. Ja nüüd algas meie pinumaal selline raiumine ning lõhkumine, nagu võetaks Rakvere metsas palke maha. (lk 9)

• Jüri Parijõgi "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981