Sõnarõhk

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


  • Algupäraselt oli rõhk eesti keeles alati esimesel silbil (välja arvatud mõned hüüdsõnad nagu atsihh või karplauhti). Vanemates laensõnades on rõhk siirdunud esimesele silbile, nagu varemmainitud sõnades prohvet ja ohvitser. Uuemates laensõnades aga võib juba ka järgsilpe rõhutada ning keelde on ilmunud minimaalpaaride võimalus, kus kaks sõna erinevad üksteisest ainult rõhu paigutuse poolest: nüüd saame vahet teha sõnade vahel nagu traktoRIST ja TRAKtorist [ta on elukutselt traktorist — ja muud ta ei tee kui räägib oma traktorist). (lk 7)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998