Sylvia Pankhurst

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sylvia Pankhurst, 1909.

Estelle Sylvia Pankhurst (5. mai 1882, Manchester, Inglismaa – 27. september 1960, Addis Abeba, Etioopia) oli inglise kunstnik, ajakirjanik, naisõiguslane, ametiühingutegelane, sotsialist, patsifist, antifašist, antikolonialist, interlingvist (Interlingua edendaja) ja Etioopia iseseisvuse toetaja, sufražettide liikumise ühe eestvedaja Emmeline Pankhursti tütar.


  • Fašism on ühe kliki režiim, mida hoiavad alal vägivald ja terrorism ning terved hordid spioone ja provokaatoreid.
  • Kultuuriliselt on fašism reaktsiooniline ja repressiivne, nagu on ikka ja jälle valuliselt avastanud kirjanikud, kes ei tahtnud poliitikaga mingit tegemist teha.
  • Korporatiivne riik [---] on pelgalt eufemistlik fraas, mis tähendab, et töölised peavad jääma rahule selle kohaga elus, kuhu nad sündinud on; mõtlemine peab jääma kõrgemalseisjatele ning nemad peavad rügama ühiskonna heaks, nagu inimkeha käed ja jalad töötavad juhtiva aju tahte kohaselt, ilma püüdmata väljendada arvamust ega hellitada ühtki isiklikku lootust või püüdlust.
    • Sylvia Pankhurst kirjas George Bernard Shaw'le 5. detsembrist 1932, kirjeldades Itaalia fašismi; cit. via: Richard Pankhurst, eessõna, rmt: Mary Davis, "Sylvia Pankhurst: A Life in Radical Politics", London: Pluto Press, 1999, lk ix-x


  • Me usume, et abielu ei peaks olema õigusliku lepingu teemaks. Me pooldame vabu seksuaalseid ühendusi, mis sõlmitakse ja katkestatakse soovikohaselt. [---] Me usume, et armastuseta ühendusi ei tuleks alal hoida. [---] Me soovime, et vanemateks saadaks vastastikuse armastuse ja ühise soovi põhjal.
    • Sylvia Pankhurst, "The last 50 years", s.a., cit. via: Mary Davis, "Sylvia Pankhurst: A Life in Radical Politics", London: Pluto Press, 1999, 4. ptk, lk 66-67


  • Paljud kõige võimukamatest ametiühingujuhtidest on innukalt imperialistlikud. (lk 99)
  • Ehkki osaliselt ärganud massidel on instinktiivne aim, et imperialism on miski, mis tuleb kasuks nende peremeestele, ei mõista nad veel, et imperialism on lähedalt seotud nende endi orjastatusega kapitalistlikus süsteemis. Rahvusvaheline solidaarsus on tunne, mis ajab juured sügavale vaid nende seas, kes on päriselt veendunud, et kapitalismiga on kõik ühel pool. (lk 100)
    • Sylvia Pankhurst, "The Foreigner in England – an Examination of the Problem of Alien Immigration", Independent Labour Party Tracts for the Times, no. 4; cit. via: Mary Davis, "Sylvia Pankhurst: A Life in Radical Politics", London: Pluto Press, 1999, 6. ptk, 99-100


  • Mis on fašism? See on valitsusvälise vägivalla organiseerimine, mis ei lase ühiskonna kapitalistlikul valitsusvormil asenduda uue ja arenenuma ühiskonnakorraldusega. [---] Fašism on puhtmilitaarne nähtus. See asendab peagi kogu tsiviilvalitsuse ja purustab kõik demokraatlikud tavad. See on sisuliselt kapitalismi hirmutunde ja oma ellujäämise pärast hirmu tundma sunnituse eest kättemaksmise ilming.
    • Sylvia Pankhurst, kiri ajalehe Forward toimetajale, ca 1926–27; cit. via: Mary Davis, "Sylvia Pankhurst: A Life in Radical Politics", London: Pluto Press, 1999, 6. ptk, lk 108


  • Ma olin üheksateistkümnenda sajandi lõpu laps, kes päris võitluse poliitilise demokraatia eest, mis polnud toona isegi meeste jaoks veel päriselt läbi saanud, samas kui naised jäid endiselt väljapoole poliitilist süsteemi, saades demokraatia võitudest osa vaid hea õnne korral. Töölisliikumine masside majandusliku seisundi parandamise eest alles põtkis enne oma sündi. Internatsionalismi idee, et maailm on iga inimese kodumaaa, mida tuleb hinnata ja austada võrdväärselt ta sünnikohaga, alles kogus jõudu.
    • Sylvia Pankhurst, 1938; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 4


  • [Lapsepõlvekodust:] Me võisime valida Londoni Raamatukogust ükskõik milliseid raamatuid ja samamoodi kodus; meile ei keelatud ühtegi.
    • Sylvia Pankhurst, rmt: "Myself When Young: By Famous Women of To-Day", London: Frederick Muller Ltd., 1938, lk 265; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 7


  • [Isast:] Paljude aastate vältel tõi ta igal õhtul meie koju mõne raamatu: ajalugu, reisikirju, lihtsamat loodusteadust, astronoomiat, botaanikat, keemiat, inseneeriat, muinasjutte, tuntud romaane, kunstiteoste reprosid, parimaid illustratsioone.
    • Sylvia Pankhurst, "The Suffragette Movement: An Intimate Account of Persons and Ideals", London: Virago Limited, 1977, lk 67; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 7


  • [Charles Dickensi romaanidest:] Nad tõid mulle hirmsad unenäod ja unetud ööd, kuid nad panid mu ka tõeliselt võitlema rahva ja vaeste eest. Oliver Twisti ja teiste ekspluateeritavate laste vaevad lõikusid sügavale mu väikesse südamesse.
    • Sylvia Pankhurst, rmt: "Myself When Young: By Famous Women of To-Day", London: Frederick Muller Ltd., 1938, lk 262; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 7


  • [Lootusest saada kunstnikuks:] Ma tahtsin saada dekoratiivmaalijaks; tahtsin kujutada maailma, mis saabub, kui vaesust enam ei ole. Tahtsin kaunistada saale, kus inimesed kogunevad, et üheskoos võita see uus maailm, ja joonistada loosungeid nende koosolekute ja rongkäikude jaoks. Olin käinud koos vanematega Sotsialistliku Demokraatliku Föderatsiooni koosolekutel, mida peeti põiktänavatel asuvates räpastes ruumides, ning räbaldunud ja kulunud meeleavaldustel Hyde Parkis; ma tahtsin muuta need ilusaks.
    • Sylvia Pankhurst, rmt: "Myself When Young: By Famous Women of To-Day", London: Frederick Muller Ltd., 1938, lk 267; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 8


  • [Koolist:] Vastuseks ühele minu esseele kirjandusklassis küsis isegi üks õpetajatest mult: "No ja kui vaesust ei oleks, mis me siis kogu oma heategevusega peale hakkaksime?"
    • Sylvia Pankhurst, "The Suffragette Movement: An Intimate Account of Persons and Ideals", London: Virago Limited, 1977, lk 129; cit. via: Katherine Connelly, "Sylvia Pankhurst: Suffragette, Socialist and Scourge of Empire", London: Pluto Press, 2013, 1. ptk, lk 12


Tema kohta[muuda]

  • Ma mõistsin [---], et Sylvia Pankhursti tohutu töö oli tutvustada musta Etioopiat valgele Inglismaale, anda märtriks saanud Etioopia keisrile pelgupaik tema pagenduse ajaks ning panna Briti rahvas mõistma, et musti inimesi tuli üha enam tunnistada inimolenditeks, kel on samad õigused kui kõigil naistel ja meestel.
    • W. E. B. DuBois, Ethiopia Observer, vol. V, no. 1, 1961; cit. via: Mary Davis, "Sylvia Pankhurst: A Life in Radical Politics", London: Pluto Press, 1999, 6. ptk. lk 116