Olen tundnud suurt naudingut teisest õitseajast, mis saabub, kui oled lõpetanud elujärgu, mil tooni annavad tundeelu ja isiklikud suhted, ja äkki leiad — ütleme, viiekümneaastaselt — et su ees on avanenud täiesti uus elu, täidetud asjadega, millest saad mõelda, lugeda või neid uurida. Avastad, et käid kunstinäitustel, kontsertidel ja ooperis niisamasuguse vaimustusega, nagu kahekümne- või kahekümne viie aastaselt. Teatud perioodil nõudis isiklik elu kogu su energia, kuid nüüd on sul jälle vabadus ringi vaadata. (lk 585)
Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996
