Jürgenstein ise on andnud oma mälestistes kujuka pildi oma sünnikoha ümbrusest, oludest ja inimestest. Olnud ikka üks iseteadlik ja ninakas, kuid ka lõbus ning sõnaleidlik rahvas neil metsamail. Jürgenstein on pärinud palju vändrakate püüdlikust, kaalutlevast ja vaimuerksast iseloomust, millised jooned jäid talle omaseiks kogu eluajaks. Ja kuigi ta viimase kolmandiku sest elust Vändrast eemal viibis, siis tundus ikka, nagu oleks ta alles eile nende inimeste keskelt saabunud: tema jutud-lood, rahvalikud kõnekäänud ning õpetlikud eeskujud olid pärit sealt. (lk 212)
