Valikuline mälu
Proosa
[muuda]- Aeg-ajalt olen ma tundnud, et olen üks kõige õnnelikumaid inimesi kogu maailmas, just nagu oleks jumalik tahe või saatus, mis iganes teile meeldib, mu eriliselt välja valinud.
- Nüüd olen ma kaheksakümnendates eluaastates ning olen kogenud terve elutäie rõõme ja muresid. Ma ei suuda kannatusi ei unustada ega nendega leppida. Kuid vanadusel on siiski omad eelised. Üks neist on võimalus meenutada ja teine on õigus meenutada valikuliselt. Mina eelistan mäletada häid aegu ja nendega see raamat algabki. (lk 1, algus)
- Rose Fitzgerald Kennedy, "Times to Remember", NY: Doubleday, 1974. (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)
- Mälu on samas lünklik ja alati on asju, mida ei mäletata või ei taheta mäletada. Näiteks inimesed, kes nõukogude ajal olid tihedalt seotud võimustruktuuridega ja tegid tänu sellele karjääri, ei taha selle taustategureid enamasti mäletada. See ei puuduta ainult poliitilist karjääri, vaid võtmepositsioonil olemist erinevates eluvaldkondades. Nii ei kirjuta kirjanik Vladimir Beekman, kes oli aastaid Eesti NSV Kirjanike Liidu sekretär ja esimees, oma mälestustes "Alles see oli…" (2008) suurt midagi selle ameti telgitagustest. Ometi oli see positsioon poliitiline ja seda said täita siiski ainult võimule ustavad kirjanikud.