Vorstitegu
Proosa
[muuda]- Ega olnudki kellelgi aega Andut ega ta toimetusi jälgida, sest parajasti tapeti siga ja selle puhastamisega oli ametis terve pere. Isa kõndis aida ja kambri vahet, valge põll ees ja suur puss käes, ema ja Miina puhastasid sea päid-jalgu. Lõuna paiku pandi rehetoas suur pada tulele, taheti teha nääripäevaks vorsti, sest tädi pidi siis külla sõitma. [---]
- Vahepeal kisti Andu väheseks tööst eemale ja juhtus väike pahanduski. Kui ta parajasti, plekikäärid põues, üle õue sirkas, hüüdis teda ema ja saatis aidast lae vahelt, sealt paremalt vorstirohtu tooma. Andu jooksis aita, haaras lae vahelt esimese kättepuutuva rohutuusti ja viis emale. Alles siis, kui see juba tangude hulka oli segatud, selgus, et Andu oli toonud koirohutuusti. Tuli uued tangud patta panna ja tööga uuesti alata. Andu oleks saanud kindlasti sakkida, oleks emal olnud rohkem aega. (lk 28)
- Jüri Parijõgi "Andu raadio", lk 26-31, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981