Õpetamine
Õpetamine kõige laiemas tähenduses on õppimise esilekutsumine.
Proosa
[muuda]- Mis puutub energiasse, siis ainult need, kes pole proovinud nädal või paar järjest tarkust taga nõuda, võivad arvata, et see ei nõua jõudu ja otsustavust, meelekindlust, et mitte tunnistada end lööduks, mis on üks energia liik, ning need, kellel seda pole, ei saa iialgi teadlaseks ega õpetlaseks, kuna ka tõeline õpetamine nõuab jõudu. Selleks, et juhendada, on vaja energiat: selleks et olla peaaegu sõnatu, kuid siiski tähelepanelik ja abivalmis, kui üliõpilased ennast ise juhendavad, on vaja veelgi rohkem energiat. See, et näha, kuidas keegi kukub (ja see õpetab teda tulevikus enam mitte kukkuma), kui tänu ainsale sõnale sinu suust oleks ta jäänud püsti, ent teadmatusse tähtsast ohust, on üks õpetaja ülesandeid, mis nõuab erilist jõudu, sest hoida midagi enda teada on kurnavam kui väljalobisemine.
- Robertson Davies, "Mässajad inglid", tlk Tõnis Leemets, 1997, lk 88-89
- Vahetevahel jagas Sammalhabe seletusi selle kohta, missugustes paikades on ühel või teisel taimel kombeks kasvada.
- "Köömneid ei maksa kunagi märja maa pealt otsida," õpetas ta. "Köömned armastavad kuiva võsa või teeservasid. Aga kui peaksime oja kaldale sattuma, siis hoidke ubalehe ja palderjani peale silmad lahti."
- Eno Raud, "Naksitrallid", esimene raamat, 1984, lk 97
Vanasõnad
[muuda]- Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
- Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.
- Küllap elu õpetab.
- Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta.
- Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe.
- Õpeta hundi poega murdma!
- Õpeta seale muru tuhnimist!
- Õpi iseennast tundma!
- Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla!.
- Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!
- Ükski meister pole meistriks sündinud.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
- Õpeta haugi ujuma!
- Vene vanasõna
