Inimesed tahtsid valitsust, mis tagaks eile mugava elu, ning selle esiplaanile tulles ähmastusid mõtted vabadusest ja sõltumatusest ja kogukonna teenimisest kuni haihtumiseni. Ateenat nähti üha enam ühise ärina, mille suurest rikkusest oli kõigil kodanikel õigus osa saada. [---] Ateena jõudis iseseisvusest loobumiseni ja nüüd igatses ta vaid vabadust vastutusest. See sai lõppeda üksnes ühelainsal viisil. [---] Kui inimesed nõudsid vabadust koormast, mille pani neile sõltumatu elu ja vastutus ühishüve ees, kaotasid nad igasuguse vabaduse. Vastutus oli hind, mida igaüks pidi vabaduse eest maksma. Mingit muud moodi seda ei saanud.
Edith Hamilton, "The Echo of Greece", 1957, 2. peatükk, "Ateena läbikukkumine"
