Aktiivsus

Proosa

• Nagu teame, tuleb tänapäeval naisel täita ühiskonnas n.-ö. kaksikrolli. Ühelt poolt nõuab nii ühiskondliku tootmise laiendamine kui ka naise kui isiksuse areng, et ta võtaks üha aktiivsemalt osa ühiskonnakasulikust tööst. Kuid samal ajal on ühiskond huvitatud ka sellest, et naine täidaks võimalikult hästi temal lasuvat spetsiifilist sotsiaalset funktsiooni — anda elu uuele põlvkonnale, kanda hoolt, et see sirguks vääriliseks uue ühiskonna ehitajaks. (lk 10)
• Naiste üha kasvavat aktiivsust iseloomustab seik, et meie maa kõrgeima võimuorgani, NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute hulgas on naisi 31,3 protsenti. Meie vabariigist on valitud NSV Liidu Ülemnõukogusse kümme naist. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute hulgas on 69 naist ehk 34,5% saadikute üldarvust. Kohalikes nõukogudes aga moodustavad naised 48,32%. Võrdluseks olgu öeldud, et USA Kongressi esindajatekoja 535 liikmest on naisi ainult 18, senatis aga ei ole ühtegi naist. (lk 24-25)
• Nõukogude naised ei ole tööstusettevõttes ainult tootjad, vaid võtavad agaralt osa ühiskondlike organisatsioonide tööst. Võib lisada, et üldiselt on naiste aktiivsus siin meeste omast suurem. (lk 28)
• Teate NLKP XXV kongressi kokkukutsumisest 1976. aasta veebruaris võtsid nõukogude naised vastu tööalase ja poliitilise aktiivsuse uue tõusuga. (lk 43)
  • Meta Vannas, "Tänase Eesti naised", 1975

• Sotsialistliku korra iseloomulikuks jooneks on naiste poliitilise aktiivsuse tõus, nende üha laiem osavõtt riigi, partei-, ametiühingu- ja teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevusest. Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu kuulub 101 naist, mis moodustab 35,4 orotsenti saadikute üldarvust. Kohalike rahvasaadikute nõukogudesse valitute hulgas on naisi 49.6 protsenti. Kohalike nõukogude täitevkomiteede esimeesteks on valitud 136 naist ehk 51 protsenti esimeeste üldarvust.
  • Meta Vannas, "Rahu ja õnn on lahutamatud", Sirp ja Vasar, 4. märts 1983, lk 2