Aktiivsus

Proosa

• Öeldes, et armastus tähendab aktiivsust, seisame raskuste ees, mida tekitab sõnade “aktiivsus”/“tegevus” kahemõttelisus. Sõna kaasaegses tähenduses peetakse silmas tegevust, millele kulub energiat ja mis toob kaasa olukorra muutuse. Niisiis peetakse inimest aktiivseks, kui ta ajab äri, õpib meditsiini, töötab lõputul konveieril, meisterdab lauda või tegeleb spordiga. Kõikidele nendele tegevustele on ühine see, et nad on suunatud välise eesmärgi saavutamisele. Mida ei ole arvesse võetud, see on tegevuse motivatsioon. Näiteks inimene, kes rabab lõputult tööd teha tänu suurele ebakindluse- ja üksindusetundele, või mõni teine, keda kannustavad ambitsioonid või rahaahnus. Neil juhtudel on inimene kire ori ning tema aktiivsus on õigupoolest “passiivsus”, kuna ta ei anna endale aru, milleni ta on viidud: ta on kannataja, mitte “tegutseja”. Teisalt jällegi inimene, kes vaikselt istub ja mõtiskleb - ilma suurema sihi ja eesmärgita, kui vaid kogeda iseennast ja oma ühtekuulumist maailmaga -, sellist inimest peetakse “passiivseks”, kuna ta ei “tee” mitte midagi. Tegelikult on aga keskendumist nõudev meditatsioon kõrgeim tegevus/aktiivsus üldse, see on hinge aktiivsus, mis on võimalik vaid sisemise vabaduse ja sõltumatuse puhul.
  • Erich Fromm, "Armastuse kunst", tlk Ann Alari, 2. tr, 2006, lk 30-31

• Nagu teame, tuleb tänapäeval naisel täita ühiskonnas n.-ö. kaksikrolli. Ühelt poolt nõuab nii ühiskondliku tootmise laiendamine kui ka naise kui isiksuse areng, et ta võtaks üha aktiivsemalt osa ühiskonnakasulikust tööst. Kuid samal ajal on ühiskond huvitatud ka sellest, et naine täidaks võimalikult hästi temal lasuvat spetsiifilist sotsiaalset funktsiooni — anda elu uuele põlvkonnale, kanda hoolt, et see sirguks vääriliseks uue ühiskonna ehitajaks. (lk 10)
• Naiste üha kasvavat aktiivsust iseloomustab seik, et meie maa kõrgeima võimuorgani, NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute hulgas on naisi 31,3 protsenti. Meie vabariigist on valitud NSV Liidu Ülemnõukogusse kümme naist. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute hulgas on 69 naist ehk 34,5% saadikute üldarvust. Kohalikes nõukogudes aga moodustavad naised 48,32%. Võrdluseks olgu öeldud, et USA Kongressi esindajatekoja 535 liikmest on naisi ainult 18, senatis aga ei ole ühtegi naist. (lk 24-25)
• Nõukogude naised ei ole tööstusettevõttes ainult tootjad, vaid võtavad agaralt osa ühiskondlike organisatsioonide tööst. Võib lisada, et üldiselt on naiste aktiivsus siin meeste omast suurem. (lk 28)
• Teate NLKP XXV kongressi kokkukutsumisest 1976. aasta veebruaris võtsid nõukogude naised vastu tööalase ja poliitilise aktiivsuse uue tõusuga. (lk 43)
  • Meta Vannas, "Tänase Eesti naised", 1975

• Sotsialistliku korra iseloomulikuks jooneks on naiste poliitilise aktiivsuse tõus, nende üha laiem osavõtt riigi, partei-, ametiühingu- ja teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevusest. Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu kuulub 101 naist, mis moodustab 35,4 orotsenti saadikute üldarvust. Kohalike rahvasaadikute nõukogudesse valitute hulgas on naisi 49.6 protsenti. Kohalike nõukogude täitevkomiteede esimeesteks on valitud 136 naist ehk 51 protsenti esimeeste üldarvust.
  • Meta Vannas, "Rahu ja õnn on lahutamatud", Sirp ja Vasar, 4. märts 1983, lk 2