Meta Vannas

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Meta Isabella Vannas (neiupõlvenimi Jürgenson, 1949–1975 Jangolenko; 9. jaanuar 1924 Suuremõisa, Hiiumaa – 25. november 2002 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane.

"Tänase Eesti naised"[muuda]

Meta Vannas, "Tänase Eesti naised", 1975.


  • Tänapäeva maailma üks tunnusjooni on naiste aktiivne kaasalöömine ühiskondlikus elus. Ühelt poolt on see seotud sotsialismi maailmasüsteemi tekkimisega — lisaks Nõukogude Liidule on naised võrdõiguslikkuse kätte võitnud ka rahvavõimu kehtestanud Ida-Euroopa ja Aasia maades. Teiselt poolt on koloniaalimpeeriumide lagunemine ja noorte rahvusriikide areng muutnud naised arvestatavaks poliitiliseks jõuks kõige mahajäänumateski paikkondades. (lk 5)
  • Naiste seisund sotsialistlikus ühiskonnas erineb otsustavalt kapitalistlikus ühiskonnas elavate naiste seisundist. Sotsialistlikus ühiskonnas on naine mehega võrdne ja talle ei ole üksnes formaalselt avatud pääs kõigile kutsealadele ja ühiskondliku tegevuse aladele, vaid on loodud sel1eks ka materiaalsed ja organisatsioonilised tingimused. (lk 6-7)
  • Kõigis tsiviliseeritud kapitalimaades, isegi kõige arenenumates, on paljude naiste olukord selline, et neid võib õigusega nimetada koduorjadeks. Üheski kapitalistlikus riigis pole naistel täielikku üheõiguslust meestega. Seni pole ükski kodanlik vabariik suutnud vabastada naist. (lk 7)
  • Kapitalistlikus maailmas on naiste ja meeste üheõigusluse saavutamise probleem üks teravamaid. Märkigem, et peaaegu 500 miljonit naist on seal kirjaoskamatud, nad teevad kvalifitseerimata, madalapalgalist tööd, kuid veel karjuvam ülekohus on see, kui naistele makstakse meestega võrdse töö eest vähem. (lk 7)
  • Kas naiste täielik vabastamine ja üheõiguslus või nende valdava enamiku jätkuv orjus ja kahekordne ike — klassirõhumine ja õigusetus igapäevases elus —, nõnda on ajalugu küsimuse seadnud. (lk 8)
  • Nagu teame, tuleb tänapäeval naisel täita ühiskonnas n.-ö. kaksikrolli. Ühelt poolt nõuab nii ühiskondliku tootmise laiendamine kui ka naise kui isiksuse areng, et ta võtaks üha aktiivsemalt osa ühiskonnakasulikust tööst. Kuid samal ajal on ühiskond huvitatud ka sellest, et naine täidaks võimalikult hästi temal lasuvat spetsiifilist sotsiaalset funktsiooni — anda elu uuele põlvkonnale, kanda hoolt, et see sirguks vääriliseks uue ühiskonna ehitajaks. (lk 10)
  • Täiendavate soodustuste kehtestamine emadele tagab tingimused selleks, et naine saaks olla õnnelik ema ning üha loovamalt võtta osa ühiskonnakasulikust tööst, täiendada end, tegelda teaduse ja kunstiga. (lk 10)
  • Üldises abinõude kompleksis, mis aitavad naistel ühendada emakohuste täitmist tootmistööst osavõtuga, on eriti tähtsad laia asutuste võrgu loomine naiste olmetingimuste parandamiseks (toitlustus- ja teenindusettevõtted), ema ja lapse tervise kaitse pidev parandamine, lasteaedade ja -sõimede arvu suurendamine, laste vaba aja otstarbekas sisustamine (üldhariduskoolides pikapäevarühmade arvu suurendamine, täielikum koolide, klubide, kultuurimajade ja -paleede võimaluste kasutamine). (lk 12)
  • Ei ole kahtlust, et korteritingimuste järjekindlal parandamisel on oluline tähtsus naiste laialdasemal kaasatõmbamisel ühiskondlikku ellu. (lk 14)
  • Uutes maa-asulates domineerivad paljukorterilised elamud ja heakorrastus on linnade tasemel. On pikemata selge, kuivõrd suure nihke paremuse poole on see toonud maanaiste ellu. (lk 14)
  • Koos teiste rahvamajandusharudega on jõudsalt arenenud kaubandus ja olmeteenindus. Need on alad, millega puutuvad meie elanikud, eeskätt naised, kokku iga päev ja millest olenevad suurel määral töömeeleolu ning aja kokkuhoid kodustes toimetustes. (lk 14)
  • Tundmatuseni on viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud Eesti küla. 144 000 üksiktalundi asemel on meil 360 nüüdisaegset majandit. (lk 15)
  • Tänu partei ja valitsuse pidevale hoolitsusele ema ja lapse eest, naiste töötingimuste parandamise eest, hariduse ja tööalase meisterlikkuse tõstmise eest kasvab aasta-aastalt naiste osatähtsus rahvamajanduses. (lk 16)
  • Eesti kodanliku diktatuuri oludes polnud vaesematel kihtidel võimalik haridust omandada. Kuigi kodanlikus Eestis kehtis formaalselt 6-klassiline koolikohustus, jäi 42%-l õpilastest seegi kool lõpetamata. Iga gümnaasiumilõpetajat peeti sel ajal juba haritlaseks, kuid enamik neist olid rikaste lapsed. Nõukogude võim avas kõigile tööinimeste lastele tee hariduse juurde ning andis võimaluse õpingute jätkamiseks ka neile, kellel see nooruses puudus. (lk 17)
  • Nagu eespool märgitud, on 79% haridustöötajatest naised. Nii võime öelda, et sirguva põlvkonna kasvatamise ja õpetamise keerulised ülesanded lasuvad peaasjalikult naistel. See muidugi ei tähenda, et nii peabki olema, õpetajaskaadri ettevalmistamisel peetakse edaspidi silmas vajadust suurendada meesõpetajate arvu, sest laste kasvatamisel, olgu see siis perekonnas või koolis, on vaja nii emade kui isade, nii nais- kui ka meesõpetajate oskusi ja kogemusi. (lk 18)
  • Nõukogude naised on kõikidel elualadel oma ennastsalgava tööga ära teeninud austuse ja lugupidamise. Kommunistlik Partei ja Nõukogude valitsus hindavad kõrgelt naiste silmapaistvaid saavutusi. (lk 19)
  • Võiks tuua väga palju näiteid naiste suurepärasest tööst farmides, sest ega vabariigi kõrged väljalüpsi näitarvud ole saavutatud üksnes nende pingutustega, kes on parimatest parimad ja kellest me tihti kirjutame ja räägime. Keskmisedki arvud on tunnustust väärivad, nende taga on sadade ja sadade töökate naiste igapäevane püüdlik töö. (lk 20)
  • Meie ühiskonnas ei ole selles midagi ebatavalist, et paar aastakümmet tagasi põllutöölisena alustanud tütarlapsest on tulnud ühiskonna- ja riigitegelane. (lk 21)
  • Meie maal ei ole olemas sellist eluala, kus naised ei töötaks ning kus nad oma tööga toime ei tuleks ja silma ei paistaks. (lk 24)
  • Naiste üha kasvavat aktiivsust iseloomustab seik, et meie maa kõrgeima võimuorgani, NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute hulgas on naisi 31,3 protsenti. Meie vabariigist on valitud NSV Liidu Ülemnõukogusse kümme naist. Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute hulgas on 69 naist ehk 34,5% saadikute üldarvust. Kohalikes nõukogudes aga moodustavad naised 48,32%. Võrdluseks olgu öeldud, et USA Kongressi esindajatekoja 535 liikmest on naisi ainult 18, senatis aga ei ole ühtegi naist. (lk 24-25)
  • Lugupidamist ja usaldust naiste vastu näitab väga ilmekalt samuti tõsiasi, et 55,7 protsenti vabariigi rahvakohtunikest ja 56,6 protsenti rahvakohtu kaasistujatest on naised. (lk 27)
  • Nõukogude naised ei ole tööstusettevõttes ainult tootjad, vaid võtavad agaralt osa ühiskondlike organisatsioonide tööst. Võib lisada, et üldiselt on naiste aktiivsus siin meeste omast suurem. (lk 28)
  • Meie maal loodud tingimused naiste vaimseks arenguks soodustavad nende tegelemist kunstiga ja võimaldavad ka sellel alal saavutada silmapaistvaid tulemusi. (lk 31)
  • Pikka aega on meie teatrinaised pakkunud vaatajale sisukat ja sügavat kunsti. (lk 33)
  • Raske lavastuskunsti silmapaistvamaid esindajaid on Eestis juba aastaid olnud RAT "Vanemuise" lavastaja, ENSV rahvakunstnik Epp Kaidu, kes on suurt tunnustust teeninud nii kodu- kui välismaal. (lk 33)
  • Noorte lavastajate hulgas on viimastel aastatel esile küündinud Kaarin Raid oma sügava psühholoogilise inimesenägemise ja julgete vormiotsingutega. (lk 34)
  • Viimasel viisaastakul ENSV rahvakunstniku tiitli pälvinud Ita Ever (TRA Draamateater) on üks suurema töökoormusega näitlejaid vabariigis. (lk 35)
  • Eesti kultuuri tormiline areng on seletatav eelkõige sellega, et 1940. aastal astus eesti kirjandus ja kunst töötava rahva teenistusse, muutus tõeliselt rahvalikuks, maailma kõige üllamate — kommunismi ideede propageerijaks. (lk 36)
  • Suure panuse kirjanduse varasalve on andnud eesti silmapaistvad naiskirjanikud Debora Vaarandi, Aira Kaal, Aimée Beekman, Lilli Promet ja mitmed teised. (lk 36)
  • Rahva kunstiloomingust saab tegijaina ja vaatajaina osa määratu hulk inimesi. Kultuurielu suursündmused, üldlaulu- ja tantsupeod on kunstiküpsemad ja osavõturohkemad kui kunagi varem. Eriti suur on naiste osa nendes üritustes. (lk 37)
  • Praeguse aja silmapaistvamatest naissportlastest nimetagem vibulaskjat Virve Holtsmeierit, vehklejat Svetlana Tširkovat ja laskesportlast Valentina Makarovat. (lk 36-37)
  • Häid saavutusi on naistel ka raadio- ja televiisiooniajakirjanduses, kirjastustegevuses. Tänavu anti Eesti Raadio kommentaatorile Ene Hionile ENSV teenelise ajakirjaniku aunimetus. Tema koostatud raadiosaated on võitnud kuulajate hulgas suure populaarsuse. Tema looming on leidnud märkimist Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemiaga. Kommunist Ene Hion on NSVL Ajakirjanike Liidu liige alates 1958. aastast. ENSV Ajakirjanike Liidu raadioajakirjanike sektsiooni liikmena võtab ta osa nooremate kolleegide kutsemeisterlikkuse tõstmisest. (lk 37)
  • Me oleme õigusega uhked selle üle, et Nõukogude naised ja sotsialistlike vennasmaade naised on muutunud meie ajastu naiseideaaliks. Kuid see, mis on saanud paljudele Nõukogudemaa naiste põlvkondadele tavaliseks ja endastmõistetavaks, on tänapäeval miljonitele kapitaliriikide ja ka arengumaade naistele alles unistus, ideaal ja võitluse eesmärk. Ehkki arenenud kapitalistlikes maades töötavate naiste osatähtsus kasvab, moodustab see praegu ikkagi ainult 36 protsenti. (lk 38)
  • Kodanlike maade konstitutsioonid ning mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide otsused ja läkitused räägivad küll meeste ja naiste võrdsetest õigustest, kuid tegelikult kestab ka meie päevil kapitalistlikus ühiskonnas naiste majanduslik ja sotsiaalne rõhumine ning varjamatu diskrimineerimine. (lk 39)
  • Kuivõrd tähtsaks peavad NLKP Keskkomitee ja Nõukogude valitsus naisteaasta üritusi, kinnitab see, et NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium otsusega moodustati rahvusvahelise naisteaasta organiseerimiskomisjon, kelle esimeheks NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liige, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja K. Mazurov. Tema asetäitjad on NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat, NLKP Keskkomitee sekretär B. Ponomarjov ja Nõukogude Naiste Komitee esinaine V. Nikolajeva-Tereškova. 72-liikmelisse komisjoni kuuluvad kõigi liiduvabariikide esindajad, samuti NSV Liidu nende ministeeriumide, ametkondade ja ühiskondlike organisatsioonide juhtivad töötajad, kelle ülesandeks oli tagada kõigi rahvusvahelise naisteaastaga seotud ürituste korraldamine meie maal. (lk 40)
  • Naisteaastal on toimunud palju väga tähtsaid ettevõtmisi — vabariiklikke, üleliidulisi, rahvusvahelisi kohtumisi, teaduslikke konverentse ja sümpoosione. Hoogustus naisbrigaadide üleliiduline võistlus üheksanda viisaastaku lõppaasta ning kogu viisaastaku plaanide ja sotsialistlike kohustuste ennetähtaegseks täitmiseks. Korraldatakse naiste kutsemeisterlikkuse konkursse, naiste töö-, olme- ja puhketingimuste üleliiduline ülevaatus. Erilist tähelepanu pöörati üritustele, mis olid pühendatud fašismi üle saavutatud võidu 30. aastapäevale ning Suure Isamaasõja lahingutest osavõtnud või tagalas tublilt töötanud nõukogude naiste kangelastegudele. (lk 40)
  • Naiskomisjonid kasvatavad naisi internatsionalismi vaimus, mõistes vajadust süvendada sõprussidemeid ja vastastikust mõistmist, anda oma panus rahu ja progressi kindlustamisse. (lk 42)
  • Teate NLKP XXV kongressi kokkukutsumisest 1976. aasta veebruaris võtsid nõukogude naised vastu tööalase ja poliitilise aktiivsuse uue tõusuga. (lk 43)

Artiklid[muuda]

  • Naiste sotsiaalne vabastamine oli keeruline protsess, mis seostus nii ühiskonna majandusliku ja poliitilise kui ka kultuurilise arenguga ning sotsialistlike suhete tekkimise ja tugevnemisega. Seejuures oli tähtis võitlus, mida peeti vanade traditsioonide ja iganenud ettekujutuste kummutamiseks. Naistes tuli äratada inimväärikuse tunne, usk oma jõusse, neid tuli õpetada kasutama seadusi, õigusi ja võimalusi, mida annab sotsialistlik kord. Läbikäidud teel kujunes nõukogude naise uus vaimne pale, kõrge kodanikutunne, tema isiksust ülendav aktiivne positsioon, teadlik suhtumine ühiskondlikusse kohusesse. Aktiivne osavõtt ühiskondlikust tootmisest võimaldab naisel täielikumalt avaldada oma isiklikke väärtusi, aitab kaasa tema isiksuse arengule ning lubab tal asuda väärikale kohale ühiskonnas ja perekonnas. Töö stimuleerib naise intellektuaalset kasvu.
  • Sotsialism loob ühiskondlike ja isiklike huvide kooskõla, mis põhineb sellel, et ühiskonna objektiivseid vajadusi väljendav ühiskondlik huvi näitab ühtlasi kõigi sotsiaalsete rühmade ja iga üksikisiku põhihuve. Sotsialism kujundab isiksuse uue tüübi, keda iseloomustab kõrge poliitiline teadlikkus ja aktiivsus, kollektivism, teiste rahvuste austamine, ustavus kommunismiideaalidele. Sotsialistlik ühiskond ja isiksuse areng on vastastikuses sõltuvuses. Sotsialistliku ühiskonna kui terviku arengu aluseks on ta liikmete igakülgne harmooniline areng. Sotsialistliku ühiskonna iga liige on huvitatud kogu ühiskonna arengust ja tema rikkuste suurendamisest ning sellest tuleneb ka nõukogude naiste üha suurem aktiivsus ja laialdane osavõtt ühiskondlikust elust.
  • Tänapäeval loovad ligi poole meie maa materiaalsetest ja vaimsetest rikkustest naised.
  • Sotsialistliku korra iseloomulikuks jooneks on naiste poliitilise aktiivsuse tõus, nende üha laiem osavõtt riigi, partei-, ametiühingu- ja teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevusest. Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu kuulub 101 naist, mis moodustab 35,4 orotsenti saadikute üldarvust. Kohalike rahvasaadikute nõukogudesse valitute hulgas on naisi 49.6 protsenti. Kohalike nõukogude täitevkomiteede esimeesteks on valitud 136 naist ehk 51 protsenti esimeeste üldarvust.
  • Naiste ühiskondliku iseteadvuse kasv on muutunud oluliseks teguriks, mis soodustab rahvaste õiglaste nõudmiste ja taotluste realiseerimist, on võidurelvastuse lõpetamise ja rahu säilitamise otsustavaks teguriks.
  • Tänapäeva rahvusvaheliste suhete arengus ei ole tähtsamat kui võitlus rahu eest, et ära hoida tuumasõja katastroof.
  • Rahulik loov töö on nõukogude inimeste peamine ideaal. Nõukogude naised teavad, et nende isiklik ja perekonnaõnn ning laste tulevik on lahutamatult seotud kodumaa saatusega, selle saavutustega. Tulvil optimismi vaatavad nad tulevikku, seostades kõik oma mõtted ja püüdlused NSV Liidu leninliku sise- ja välispoliitika edusammudega.
  • Meie partei lähtub V. I. Lenini seisukohast, et peamist mõju ülemaailmsele revolutsiooniprotsessile avaldame meie oma majanduspoliitikaga. Rahvusvahelise pinevuse järsu suurenemise tingimustes hoiab meie riik kindlalt ja kõrvalekaldumatult leninlikku rahukurssi, arendab mitmekülgset koostööd kõigi maadega, kes seda siiralt soovivad. Samal ajal aga sunnib praegune rahvusvaheline olukord meid rakendama vajalikke abinõusid riigi kaitsevõime hoidmiseks.
  • NLKP leninliku välispoliitika eesmärgid on muutumatud — tagada püsiv rahu, rahvaste sõltumatus ja sotsiaalne progress. Võitluses nende eesmärkide nimel tegutsevad NLKP Keskkomitee ja Nõukogude valitsus printsipiaalselt, järjekindlalt ja tasakaalukalt. Inimkond ei saa lõputult leppida võidurelvastumisega. Sotsialismi ideaaliks on relvadeta maailm.
  • Kogu südamest soovin meie tublidele naistele suurt ja üllast ema- ja perekonnaõnne, kordaminekuid töös ja loomingulisi võite, eelkõige aga rahu, mis on peamine, et olla õnnelik.


  • Nii nagu 28. augusti Postimehes kirjutas Peep Nemvalts, on ka minule arusaamatu, miks valitsus nimetas mälestuspäeva inglispäraselt holokausti mälestuspäevaks. See lohisev lisa - ja teiste inimsusvastaste kuritegude ohvrite mälestuspäev - kaob niikuinii sealt järelt ära. Arvan, et õige oleks olnud massimõrvade mälestuspäev.
  • Kuna praegu püütakse tõestada, et ainult juudid ja mustlased olid holokausti ohvrid, siis mulle tundub, et selles suures segaduses tahetakse meie rahva mälust kustutada muud natsiohvrid.
  • Vabaneda "ebausaldatavast elemendist" - see oli Hitleri põhimõte, mida rakendati kõigil okupeeritud aladel. Ka meie perekond kuulus sellesse "kategooriasse", mistõttu tuli mul olla tunnistajaks, kui sihikindlalt ja organiseeritult hakati ellu viima plaani anastatud maade puhastamiseks okupantidele ebasoovitavast elanikkonna osast. Sain omal nahal tunda, millist alatut osa selles poliitikas etendasid Eesti kodanlikud natsionalistid ja nende käsilased.
  • Hiiumaal, minu kodusaarel, ei ole ühtegi teist massimõrva hauda, kui see, mis asub Kärdla linna pargis, kiriku kõrval - see on holokaust Hiiumaal. Olen põline hiidlane ja tean seal toimunust. Hiiumaal ei tapetud juute ega mustlasi, sest neid seal lihtsalt ei olnud. Oli ainult üks kommunistliku partei liige - Madis Kõmmus, Kärdla kalevivabriku tööline, tagasihoidlik, heatahtlik inimene, kes kellelegi liiga ei teinud. Ometi tapeti nii tema kui ka 36 lihtsat tööinimest. Nende hulgas oli meie isa Villem Vannas. Kõik need inimesed kuulutati ebasobivaks elemendiks natsistlike okupatsioonivõimude, peamiselt just nende kohapealsete käsilaste poolt.
  • Aga need hiidlased, kes vaevlesid fašistlikes vanglates ja koonduslaagrites? Seal olin ka mina, Meta Vannas, koos ema ja õega ligi neli pikka aastat. Sinna jäigi meie kallis ema.
Kellegi kuri käsi, kes tahtis seda musta lehekülge inimmälust kustutada, võttis 1990. aasta alguses Kärdla hauasambalt maha nimetahvlid. Jõuti isegi mälestustahvlitelt nimed kustutada. Õnneks leidus mõistlikke hääli ja nõuti tahvlite tagasipanekut.
  • Loodan, et 27. jaanuaril Eesti Vabariigi võimukandjad, ajakirjandus, televisioon ja raadio mäletavad mitte ainult Kalevi-Liivat, kus tapeti Tšehhoslovakkiast selleks sisse toodud juute, vaid ka Metsakalmistut, kus 9. septembril 1944 tühjendati Patarei vangla ning ühe päevaga tapeti üle 1000 inimese - need olid peamiselt kõik eestlased. Juute ega mustlasi nende hulgas ei olnud. Kas on võimalik unustada Tartu tankitõrjekraavi 14 000 mõrvatuga? Vaieldakse, et see arv olevat üle paisutatud. Võib olla. Aga ikkagi oli neid seal väga palju. Loodan, et peetakse meeles ka väiksemaarvulisi massimõrva haudu.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel