Alfred Nobel

Alfred Nobel.

Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja ja Nobeli auhindade asutaja.

Tema kohta

• Auväärse Nobeli preemia ajalooliseks taustaks on aga, kummaline küll, üks naine ja üks romantiline armastuslugu.

Von Suttnerite perekonna võsu Arthur, kelle jaoks vanemail oli valmis vaadatud mitu suurepärast partiid, võttis kätte ja armus oma nelja õe koduõpetajannasse Bertha Kinskysse. Perekond oli ahastuses ja ettevõtlik mamma saatis Kinsky ajalehekuulutuse peale Pariisi - "vanema" härrasmehe juurde sekretäriks ja majapidajannaks. Bertha uus tööandja, keegi härra Nobel, kes juhtis lõhkeainetehaste võrku, leidis oma uue kaaslanna väga võluva olevat. Pole välistatud, et vanapoiss Nobel plaanis koguni poissmehepõlvega lõpparvet. Ent Arthur von Suttner ei suutnud elada Berthata ja Bertha temata. Noored põgenesid - Arthur kodust, Bertha Nobeli juurest - ja abiellusid. Ent Bertha säilitas kirjavahetuse mehega, kellest oli võlutud inimesena. Ja kellest on saanud XX sajandi suurim metseen.

Berthast ning tema abikaasast said tulised rahuvõitlejad. Rahu võimalikkus maailmas huvitas aga ka sõjatöösturit ennast - juba 1893 fikseeris Nobel (Bertha teadmata) oma testamendis rahuautasu asutamise. (Novembris 1895 lisas Nobel testamenti veel neli autasu teaduslike ja kirjanduslike saavutuste eest; majanduspreemia lisandus alles 1966.) Dünamiidi, oma varanduse aluspõhja, oli Nobel leiutanud tsiviilelanike abistamiseks. Alles hiljem pöördus tema tähelepanu relvadele ja laskemoonale. Oma kirjas Berthale kirjutas ta kord: "Võib-olla lõpetavad minu tehased sõja isegi varem kui sinu kongressid. Päeval, mil kaks väeosa on võimelised teineteist sekundiga hävitama, kohkuvad rahvad õuduses ning saadavad sõjasalgad laiali." Kahju, et selle suurejoonelise mehe teine ilus soov pole tõeks saanud nagu esimene.

• Gerda Kordemets, "Naisele mõeldes", Sõnumileht, 12. oktoober 1996, lk 36

• Von Suttner nägi kõvasti vaeva, veenmaks lähedast sõpra Alfred Nobelit, et see rakendaks oma rikkuse rahu teenistusse. Just tema mõjutusel rajati pärast Rootsi töösturi surma Nobeli rahupreemia, mille von Suttner sai 1905. aastal. (lk 156)
  • Michael Renner, "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk Aet Annist, rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171

• Kui Bertha von Suttner talt palub rahalist toetust rahuliikumise arendamiseks, saadab ta 80 naelsterlingit. Seda pole palju rikka mehe kohta. See pole midagi võrreldes miljonitega, mis Nobel hiljem üldkasulikeks otstarveteks annetab. "Ma usun," kirjutab ta saatekirjas rahuliikumise tegelasele, "teil ei ole puudus rahast, vaid programmist."
  • "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4

• Nii kummaline kui see ka pole, on Nobeli testamenti olulises osas kujundanud tema naistuttavad – ehkki tal polnud kellegagi abielusuhet. Kõigepealt veenis Bertha von Suttner teda määrama ka rahupreemia – ehkki Nobel ise ei pidanud rahuliikumisest suurt midagi ja oli kindel, et tema dünamiit teeb sõdade lõpetamiseks rohkem kui mis tahes rahukongressid.

Teisalt jättis ta matemaatikapreemia legendi järgi määramata, kuna tema sekretär Sophie Hess oli ühe matemaatikuga jalga lasknud. Küllap ongi tegemist pelgalt legendiga ja matemaatika jäi kõrvale pigem seetõttu, et Nobel pidas seda ebapraktiliseks ja raskesti mõõdetavaks alaks.

• Tiit Kändler, "Teaduspreemiad ei muuda teadlasi", EPL, 09.12.2005