Andrei Ždanov
Andrei Aleksandrovitš Ždanov (14. (vkj) / 26. veebruar 1896 Mariupol, Venemaa Keisririik (praegune Ukraina) – 31. august 1948 Valdai lähedal, Novgorodi oblast, Nõukogude Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane, kindralmajor. 1940. aasta juunis saadeti ta ÜK(b)P Keskkomitee emissarina Eestisse, et juhendada juunipööret ja Eesti annekteerimist.
Tema kohta
[muuda]- Moskvast kohale veetud luksusvaguni uks avanes ja sealt kargas välja Ždanov.
- Esimene asi, mida ta tegi, oli see, et tormas pakikandja juurde ja andis sellele vastu lõugu.
- "Nii ammu pole saanud inimest lüüa!" kähistas ta oma huntjulmi silmi pööritades.
- Seejuures hammustas ta mööduvat daami ning laskis revolvrist maha kaks pesa ehitavat pääsukest.
- "Tervist, seltsimees Ždanov," ütles veidi jahmunud Lauristin.
- "Tere jah," urises Ždanov. Ta märkas Neeme Ruusi käekõrval väikest tüdrukut ja ajas käed õieli.
- "Laps!" hüüdis ta. "Mehed, sööme ta ära!"
- "Ei!" protesteeris Neeme Ruus. "See on mu tütar!" Ning ta varjas lapsukest, kellest hiljem sai Arnold Rüütli naine. (lk 45)
- Ise võttis Ždanov miitingule kaasa tanki.
- "Tank on parem igast inimesest," kiitles ta. "Kui ma kunagi peaksin abielluma, siis tingimata tankiga!" (lk 49)
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008
