Dušikardin
Proosa
[muuda]- Hommikul enne lennujaama sõitmist tõmbas ema kogemata dušikardinapuu ja kardina alla, kogu kupatuse. Ta käis ikkagi duši all ja naeratas välja tulles, endal hakkaja nägu peas, läikiv ja uus ja seiklusteks valmis. Küsisin, kuidas ta siis ilma kardinata hakkama sai, kas see polnud ... ja ta ütles: ei-ei, väga hästi sain, mitte mingeid probleeme. Kui ma vannituppa läksin, oli põrandal tolli jagu vett ja kõik, WC-paber, tualett-tarbed ja meigivahendid kapipealsel, kõik puhtad käterätid, mu laste tehtud kunstiteosed, kõik oli läbi vettinud. Taipasin, et hakkamasaamise mõiste on meie puhul suhteline ning et meie praeguse elu kontekstis oli emal õigus, kõik oligi suurepärane, ei mingeid probleeme.
- Miriam Toews, "Kõik mu mured mannetud", tlk Triin Tael, Hea Lugu, 2021, lk 43-44
Luule
[muuda]Vastu minu ihu liibub
kale dušikardin.
Toolileenil vargsi kiigub
kootud sukavardin
soe ja pehme sokk.
- Lauri Pilter, "*Vastu minu ihu liibub...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 28