Emakeeleõpetus

Proosa

• Sa oled rääkinud, et tihtipeale praegustele noortele peab õpetama eesti keelt nagu välismaalastele.

See on täiesti võõras ja imelik olukord. Emakeeleõpetajad ja tegelikult ka lapsevanemad näevad, et lapsed räägivad nii, et me ei saa sellest aru.

• Kui nüüd emakeeleõpetusest rääkida, siis minu meelest on üsna ebatõhus see, kui õpetaja ütleb, et nii on vale ja nii on õige, sest seda teavet ei seedi õpilane endas läbi. Õpilane peab sügavalt tunnetama seda uut teadmist, mis temani tahetakse viia, ja selle jaoks on tõhusamaid viise olemas. Näiteks harjutus, kus 20 lauses on enamus õiges tähenduses ja kõrvale teised 20 lauset, kus on enamik õiges tähenduses. Ma ütlen õpilastele, et uurige neid näiteid, vaadake, mis on erinevused, mida on tahetud öelda sõnaga enamus ja mida sõnaga enamik. Tehke ise järeldused ja öelge mulle reegel.
• Tuleb suunata õpilast ise mõtlema, sügavalt tunnetama, et õpilane saab selle nii-öelda keelereegli ise tuletada, ise sõnastada, et tema on selle reegli omanik. See on oluline, sest siis tekib tal tugevam, sügavam teadlikkus sellest. Tegelikult õpilane tahab olla autonoomne, ise otsustada. Kui õpetaja räägib talle, et nii on õige, nii on vale, siis see lihtsalt ei ole nii tõhus.
  • Merilin Aruvee, intervjuu: Anu Välba, "Lektor: keelevigu parandades tuleb säilitada teise inimese eneseväärikus", ERR/ETV "Hommik Anuga", 12.03.2023