Nädala lõpu poole jäi külalisi ja nende kingitusi vähemaks ja pühapäeval ei tulnud enam kedagi. Aga selle vastu polnud Sandril midagi. Tal oli uurimismaterjali nüüd küllaldaselt. Tegelikult oli terve ta tuba maast laeni täis kaste, purke, karpe ja kilekotte. Sander võis istuda tundide viisi oma laua ääres ja kärbsetiibu või sääsevastseid uurida. See oli äärmiselt põnev! Pealegi ei häirinud Sandrit selle töö juures ei ema ega isa, sest poja ukse küljes seisis silt tekstiga Palun mitte segada! Ema ja isa olid sellega päris rahul, sest varem nii lärmakas Sander istus nüüd kenasti oma toas ennast arendamas, nagu ema seda tegevust nimetas. (lk 15)
