Mine sisu juurde

Enheduanna

Allikas: Vikitsitaadid
Enheduanna

Enheduanna (ka Enheduana, En-hedu-Ana vms; 23. sajand eKr) oli kuujumal Nanna ülempreestrinna Uri linnas, Akkadi impeeriumi rajaja Sargon I tütar, keda peetakse esimeseks nimeliselt teadaolevaks kirjanikuks maailma ajaloos. Aegade jooksul talle omistatud hümnidest peetakse tänapäeval talle kuuluvaks 2-3, kuid tõenäoliselt on veel mõnekümnele lisatud Enheduanna kui kultusautori nimi sajandeid pärast tema kui ajaloolise isiku surma.


Hümnid

[muuda]
  • Urak, püha koht, mis laskis võrsuda Seemnel (inimeste heaks), mis kuulub pühale (taevajumalale) An'ile auväärt nimega, sinus voolab Ordali jõgi (jumala kohtu sümbol. Tlk.), mis aitab õiglase õiglusele, templeid igasuguse nõuga, kindlus — millel on igaveseks hõbedat ja lapislazuulit — nimega Etarsirsir, millest tulevad välja otsustused ja me-väed, kus valitseja oma Jumalannat austab. — Sina, printsess, halastaja printsess maal, kõikide maade ema, emand, inimeste suur arst, kes määrab oma linna saatuse, püha Ani esmasündinu, noor naine — Baba —: ta leidis, oo püha Urak, sinu... (müüridesse?)... sissepääsu, sai koha sinu troonil. (lk 777)
    • Hümn, mis ülistab Baba templit Urukis; cit. via: Manfried Dietrich, "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku, Akadeemia 4/1995, lk 758-782


  • Mis minusse puutub — minu "kuujumal" ei kingi mulle tähelepanu: ta on mu ilmselt loovutanud hävimisele, mõrvarlikule hädale — Ašimbabbar ei öelnud minu õiglast otsust: kui ta seda nüüd ütles — mis loeb see mulle?! Kui ta seda nüüd ei öelnud — mis loeb see mulle?! Minu, kes ma kunagi triumfeerides templis istusin, ajas ta nüüd oma pühakojast välja — lasi mul kui pääsukesel akna tagant minema lennata — mu elu on otsas. Ta kihutas mu okaspõõsastikku mägedes — ta rebis mul peast krooni, ülempreestri-ameti märgi — ta andis mulle kätte oda ja mõõga — "Nad saavad su kätte!" ütles ta mulle! Austatud emand, taevajumala armastatu, sinu auline süda on õilis — halastagu see minu peale! (lk 778)
    • Hümn, milles Enheduanna palub kuujumalalt abi seoses poliitiliste raskustega; cit. via: Manfried Dietrich, "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku, Akadeemia 4/1995, lk 758-782

Tema kohta

[muuda]



  • Akadi riik oli esimene teadaolev imperiaalse süsteemiga suurriik, mille eesotsas oli piiramatu võimuga despootlik monarh. Akadi riiki valitsesid Sargoniidid — Sargoni järglased. Sargon I tütar En-hedu-Ana ei saanud aga tuntuks mitte oma isa tõttu, vaid tänu oma isikuomadustele ja panusele maailmakirjandusse. Tema kuulsuse aluseks on just luuletused, millest osa on säilinud tänapäevani. (lk 661)
  • Kuningatütar En-hedu-Ana oli eriline, silmapaistev ja energiline isik, tolle aja erudeeritumaid inimesi oma isa Sargoni riigis. Ta valdas väga hästi nii akadi kui ka sumeri keelt ja nähtavasti oli ta sama tugev matemaatikas, oskas laulda, oli pädev maagias, meditsiinis jne. Tema suurepärast sumeri keele valdamist näitavad säilinud luuletused, mida ta loonud või mis loodud tema käsul. Nende keel on kõrgkirjanduslik, väga harmooniline ja ilus. (lk 661)
  • Vaatamata sellele et En-hedu-Ana oli päritolult akadlane ja nähtavasti oli tema koduseks keeleks akadi keel, kõneles ta vabalt sumeri keelt ning kirjutas ilmselt vaid sumeri keeles, mis oli tol ajal Mesopotaamias ühtlasi kultuse ja teaduse keel. (lk 661)
  • Nimi En-hedu-Ana tähendab sumeri keeles 'Emand (preestrinna), taeva küllus'. (lk 661)
  • Siin on En-hedu-Anat mainitud kuujumala abikaasana ja Sargoni, universumi kuninga tütrena. Ning En-hedu-Ana rajas armastuse ja sõja jumalanna Ištari — keda peeti Sargoniidide dünastia kaitsejumalannaks ja patrooniks — templi altari ning see altar sai nimeks "Tempel — Ani troon". (An oli sumeri taevajumal, Ištari isa.) Niisiis määrab Sargon I oma tütre Uri linna ja annab talle sumeripärase nime En-hedu-Ana, ning temast saab kuujumala Su'eni "abikaasa" (lk 663)
  • Nagu öeldud, on arvatavasti just En-hedu-Ana kirja pannud kolm säilinud sumerikeelset templihümni, mis ülistavad sumeri armastuse- ja sõjajumalannat Inannat (akadi k Ištar), kelle tähtsus kasvas eriti Sargoniidide ajal ja kes oli Sargoniidide dünastia kaitsejumalus. Need templihümnid on järgmised:
1) in-nin-šag4-gur4-ra (hümn jumalanna Ištari auks);
2) in-nin-me-huš-a (hümn Inanna võidust Ebihi üle);
3) nin-me-šar2-ra (Inannat kui maailma valitsejat ülistav hümn).
Arvatakse ka, et En-hedu-Ana on veel 42 templihümni autor. Sumeroloogid pole siiski lõplikult kindlad, kas nende autorsus kuulub talle. (lk 665)
  • En-hedu-Anal oli tähtis osa nii Uri linna kultuselus kui ka kogu Akadi riigi ühiskondlikus ning poliitilises elus. Tema loodud hümnid olid nutikad propagandistlikud sammud, mõeldud Akadi riigi võimsuse tugevdamiseks ja vast sündinud impeeriumi heaoluks. En-hedu-Ana elas väga pika elu, astudes en-preestrinna ametisse veel oma isa Sargoni eluajal; ta elas üle oma kahe venna valitsemisajad — Rimuši (2278–2270 eKr) ja Man-ištūšu (2269–2255 eKr), kes kokku valitsesid u 20–25 aastat, ning oli ametis ja elas edasi veel ka Narām-Su'eni (2254–2218 eKr) ajal, kes oli tema vanema venna Man-ištūšu poeg. (lk 666)
  • Lugal-Ane pöördus En-hedu-Ana poole, kes oli Uris üks tähtsamaid tegelasi, lausa kuujumala naine! Selline toetus oleks olnud igati väga kasulik. En-hedu-Ana keeldus aga toetamast usurpaator Lugal-Anet, jäi truuks oma dünastiale ning Akadi riigile ja astus konflikti mässajatega, mis oli äärmiselt ohtlik, kuid samas kindlasti vapper samm. Lugal-Ane ajas ta minema templist, kus En-hedu-Ana oli kõrgpreestrinnaks, ja En-hedu-Ana pöördus abi saamiseks jumalanna Ištari poole. "Ištari abi" saabuski varsti: kohale jõudis kuningas Narām-Su'en ise koos oma suure ja võimsa sõjaväega. Uri müüride all saavutas ta võidu Lugal-Ane ja mässajate üle ning ennistas oma tädi En-hedu-Ana peapreestrinna ametisse. (lk 667)
  • Kokkuvõtteks võime öelda, et En-hedu-Ana oli tugev, enesekindel ja tark inimene, kes avaldas olulist mõju nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele elule Uri linnas ning Akadi riigis laiemaltki, olles ühtlasi kõrgel kohal Akadi riigiaparaadis. Oma võimu ja positsiooni suutis En-hedu-Ana säilitada kuni surmani. (lk 668)


  • Näiteks määras Sargon I oma tütre Uri linna kuujumala Nanna templisse kõrgpreestrinnaks, andes talle üsna traditsioonilise sumeri nime Enheduanna, mis tähendab sumeri keeles preestrinna, taevaste küllus. Enheduanna elas templi juures asuvas Pühas Giparis - see oli kuujumal Nanna naise Ningali pühamu ja en-preestrinna elukoht. Enheduanna viis läbi oma isa ja vendade poliitikat Uri linnas, mis oli üks kõige tähtsamaid poliitilisi ja religioosseid keskusi Sumeris. Enheduanna oli oma linna seltskondliku, poliitilise ja religioosse elu keskseks figuuriks. Ta lõi rida ideoloogilis-mütologiseerituid teoseid, kus ta ülistas sõjakat jumalannat Inannat, kellest sai Akkadi dünastia kaitsja. Enheduanna on kuulsaks saanud tema enda poolt kirja pandud poeetiliste hümnidega. Seega võiks Enheduannat nimetada üheks kogu inimkonna esimeseks nimeliselt teadaolevaks poeediks. Kuid ta ei olnud romantiline poeet nüüdisaja mõistes, vaid tegutses oma suguvõsa poliitilise hääletoruna. (lk 38)
    • Peeter Espak, Vladimir Sazonov, "Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis", Horisont 5/2005, lk 34-40


  • Vastavalt andekusele ja isiklikule aktiivsusele võisid printsessid saavutada ka jääva kuulsuse eriliste teenete tõttu. Pean siinkohal silmas eelkõige Vana-Mesopotaamia suurimat naisteoloogi: Enheduannat, Akkadi kuninga, Sargon Suure (23. saj. eKr) tütart. (lk 776)
  • Enheduanna saavutas selle Lõuna-Mesopotaamia kõrgeima kultusekoha ülempreestritarina ilmselt riigi teiste kultusekohtade Eridu, Uruki ja Nippuri usalduse, laotades teatud mõttes üle kogu riigi laiahaardelise vaimuliku võrgu. Sellest annab tunnistust templihümnide kogu, milles "vaimulik ema" ülistab 42 asundust koos nende pühamutega riigi erinevais paigus, tõstes esile nende jumalaid ja külluslikku varustust. See laul ei ole mitte ainult esimene — ja ainuke — tekst, milles esineb ülevaade kõigist Sumeri kultusekeskustest, vaid ka tõend preestritari ja printsessi luuleandest. (lk 777)
  • Veel paremini pääseb poeet mõjule kiidulaulus oma jumalanna Inannale, "Taeva valitsejannale". Ülistades oma taevajumalannat, aitab ta võidule sõjaka semiidi Ištari, isa poolt rajatud dünastia kaitsejumalanna. Siin on siis Enheduanna teatud mõttes oma perekonna teoloogia "juhtideoloogiks". Sellel teoloogial on kaks omapärast joont: neist esimene — seni Mesopotaamias tähtsusetu jumalanna tõstmine kultuse keskpunkti; teine — indiviidi isikliku vabaduse väljendamine oma loojajumaluse vastu kaebelaulu ja palve vormis — selle vastandiks on ehk kultuses teoks saanud ülijumala ja rahva ühtsus —; sõnad selle vagaduse väljendamiseks sumeri keeles lõi esimesena Enheduanna ise — hiljem semiidi babüloonia keelde tõlgituna — ja seega sai temast nii mõtlemise kui kõnelemise poolest juhtkuju Mesopotaamia teoloogia- ja kirjandusajaloo järgnevateks sajanditeks. (lk 777-778)
    • Manfried Dietrich, "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku, Akadeemia 4/1995, lk 758-782 (I osa)
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Enheduanna&oldid=85169"