Meie endi filmitegemine sai alguse puhtalt erakapitali toel. Kui Kõomägi, Prants ja Mansberg poleks 2006. aastal meile sisuliselt kinkinud sadat tuhandet krooni, siis poleks tõenäoliselt see ratas üldse pöörlema hakanud. Aga riiklikult ei saa filmitegijaid panna olukorda, kus enam ükski film ei sünni ilma erarahata, sest Kõomägi jt on erandid. Kui riik eeldab, et ärimaailm paigutab oma raha filmidesse, kas või puhtalt hea tahte märgina, siis võiks riiklikult seda mingilgi moel soosida ja tekitada süsteemi, kus toetaja ei pea oma hea tahte avaldust kõvade maksudega veel kinni maksma.
