Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sodimise eemaldamine |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{| cellspacing="0" cellpadding="0" style="clear: right; margin-bottom: .5em; float: right; padding: .5em 0 .8em 1.4em; background: none; width: auto;" |
|||
| __TOC__ |
|||
|} |
|||
==A== |
==A== |
||
* Amet meest ei riku. |
* Amet meest ei riku. |
||
* Ann |
* Ann kusõs. |
||
* Arstid ja ahukaadid tahtuvad määrimist. |
* Arstid ja ahukaadid tahtuvad määrimist. |
||
11. rida: | 7. rida: | ||
* Ega amet leiba küsi. |
* Ega amet leiba küsi. |
||
* Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. |
* Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. |
||
* Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus |
* Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval. |
||
* Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. |
* Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. |
||
* Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. |
* Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. |
||
27. rida: | 23. rida: | ||
* Igal oinal oma mihklipäev. |
* Igal oinal oma mihklipäev. |
||
* Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. |
* Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. |
||
* Iga sitt haiseb omamoodi. |
|||
* Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. |
* Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. |
||
* Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. |
* Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. |
||
34. rida: | 29. rida: | ||
==J== |
==J== |
||
* Jaan viskab kuuma kivi merre, |
* Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma. |
||
* Julge hundi rind on |
* Julge hundi rind on rasvane. |
||
* Jänes shampust ei joo. |
* Jänes shampust ei joo. |
||
105. rida: | 100. rida: | ||
* Suur tükk ajab suu lõhki. |
* Suur tükk ajab suu lõhki. |
||
* Salajutt läeb haisema. |
* Salajutt läeb haisema. |
||
[[Meedia:[[Pilt:Näidis.ogg]][[[http://www.example.com Lingi nimi]]--[[Eri:Contributions/90.191.105.111|90.191.105.111]] 10. september 2009, kell 10:51 (UTC)'''[[Rasvane kiri]]''']]] |
|||
==T== |
==T== |
||
138. rida: | 134. rida: | ||
* [[Mulgi vanasõnad]] |
* [[Mulgi vanasõnad]] |
||
* [[Võru vanasõnad]] |
* [[Võru vanasõnad]] |
||
* [[Saare vanasõnad]] |
|||
* [[Hiiu vanasõnad]] |
|||
* [[Tartu vanasõnad]] |
|||
== |
==Välislink== |
||
*[http://haldjas.folklore.ee/ |
*[http://haldjas.folklore.ee/rl/date/saksa/teil01.htm Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega] |
||
*[http://haldjas.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEST.HTM Vanasõnaraamatu e-versioon] |
|||
[[ |
[[Category:Vanasõnad]] |
||
[[bg:Естонски пословици и поговорки]] |
[[bg:Естонски пословици и поговорки]] |
Redaktsioon: 12. märts 2010, kell 13:48
A
- Amet meest ei riku.
- Ann kusõs.
- Arstid ja ahukaadid tahtuvad määrimist.
E
- Ega amet leiba küsi.
- Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole.
- Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval.
- Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas.
- Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom.
H
- Hallpead austa, kulupead kummarda.
- Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte.
- Hirmul on suured silmad.
- Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks.
- Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad.
- Hommik on õhtust targem.
- Hulgusel kodu kõikjal.
I
- Igal oinal oma mihklipäev.
- Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada.
- Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
- Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas.
- Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
- Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste.
J
- Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
- Julge hundi rind on rasvane.
- Jänes shampust ei joo.
K
- Kassil saba koormaks.
- Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
- Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab.
- Kes oma last armastab, see teda ka karistab.
- Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise.
- Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
- Kes viimasena naerab, naerab paremini.
- Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
- Kinnas kotti, pöial matti.
- Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda.
- Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
- Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase.
- Kus hundist räägid, seal hunt aiataga.
- Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi.
- Küsija suu peale ei lööda.
- Käbi kännust kaugele ei kuku.
L
- Laida meest, mitte mehe mütsi.
- Loodetuul on taevaluud.
- Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
M
- Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele.
- Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
- Magusam kui mesi,tugevam kui lõvi.
- Meest sõnast, härga sarvest.
- Mets vaese mehe kasukas.
- Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle.
- Mis täna tehtud, see homme hooleta.
- Mölder elab vee ja tuulega.
- Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette.
- Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud.
N
- Nagu ema, nõnda ka tütar.
- Narri meest, aga mitte mehe mütsi.
- Naine mehe abi, mees naise tugi.
- Nimi ei riku meest.
O
- Odav kala, lahja leem.
- Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks.
- On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad.
- Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure.
P
- Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
- Parem istu linaharja otsa kui koduväime koha pääl.
- Parem pool muna kui tühi koor.
- Parem varblane pihus kui kaks katusel.
- Parem varblane pihus kui tuvi katusel.
R
- Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
- Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine.
- Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks.
- rikkad ei räägi kunagi rahast neamad mõtlevad rahast kui pahast.
S
- Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab.
- Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
- Siga silmista rumala, ommeti osa magusa.
- Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
- Suur tükk ajab suu lõhki.
- Salajutt läeb haisema.
[[Meedia:Fail:Näidis.ogg[[Lingi nimi]--90.191.105.111 10. september 2009, kell 10:51 (UTC)Rasvane kiri]]]
T
- Tõnisepäeval murtakse talve selg.
- Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
U
- Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama.
V
- Valel on lühikesed jalad.
- Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi.
- Volbripäävast on hobose kaeravooder metsas.
- Võlg on võõra oma.
Õ
- Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu.
- Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
- Õnnetus ei hüüa tulles.
Ä
- Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla.
Ö
- Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.
- Ööl on üheksa poega.
Ü
- Üheksa ametit, kümnes nälg.
- Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.