Hääldus
Proosa
[muuda]- Mees küsis, kas raamatukogus ei ole ühte eksemplari "Loomade farmi". Oli muidugi õige, et ta hääldus ei olnud nii selge, nagu see oleks võinud olla, aga tema oli mehest väga hästi aru saanud, ning ta oli päris üllatunud, kuuldes raamatukoguhoidjat nähvamas, ei, muidugi neil ei ole, raamatukogu ei kuhja kokku zooloogiaõpikuid, aga kui ta niisugust asja tahab, siis tehku katset pearaamatukogus.
- Margaret Drabble, "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 115
- Ühed asjad on keelereeglid, aga samas võidakse mõnd nime tegelikult teistmoodi öelda. Näiteks kaks aastat tagasi mängis EM-il Dimitri Payet. Prantsuse keeles sõna lõpus asuvat t-tähte ei öelda. Väga paljud televaatajad pahandasid, miks meie kommentaatorid seda siiski teevad. Aga ta on pärit väikeselt saarelt, kus öeldakse t-täht välja, ja kommentaatoritel tuligi seda teha. See kõik on üks paras kunsttükk.
- Aga kui vaadata näiteks, kuidas inglased kommenteerivad, siis neid ei huvita eluilmaski, kuidas mõnda nime hääldatakse. Ojamaa oli Šotimaal Odžama ja kõik. Seal ei lähe kellelegi korda nimesid õigesti öelda.
- Aet Süvari, intervjuu: Kristjan Roos, "Aet Süvari – spordiajakirjanik, kelle süda tuksub jalgpalli rütmis", Õhtuleht, 5. juuli 2018