Loomade farm

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Animal Farm - 1st edition.jpg

"Loomade farm" on George Orwelli 1945. aastal ilmunud teos. Raamat kirjeldab farmi, kus loomad võtavad võimu üle, ajavad inimese ära ja kehtestavad uued reeglid, mille kohaselt peaksid kõik loomad võrdsed olema. Tegevustikku on võrreldud stalinistliku Nõukogude Liidu, aga ka teiste totalitaristlike riigikordadega. Enam kui 50 aastat tagasi kirjutatud teos on aktuaalne ka 21. sajandi alguses, Orwelli kujutatud poliitloomi ja loompoliitikuid võib kohata jätkuvalt.[1]

Tsitaadid Mati Sirkeli tõlkes.[2]

1. peatükk[muuda]

  • Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks Tümpsa ja Ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu Majori kõne ajal rahulolevalt nurru, kuulamata sõnagi sellest, mida Major rääkis.
  • Majori kõne: "Meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üksainumas viletsus ja orjus – see on sulatõde... Miks me siis üha viletsuses vireleme? Aga sellepärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära röövivad. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud. Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata... Vaja ainult inimesest lahti saada ja meie töö vili jääb meile endile. Peaaegu üleöö saaksime rikkaks ja vabaks.
  • Ärge iial kuulake, kui teile räägitakse, et inimestel ja loomadel on ühised huvid, et ühtede heaolu on teistegi heaolu.
  • Kõik, mis käib kahel jalal, on vaenlane. Kõik, mis käib neljal jalal või lendab, on sõber. Ja jätke meelde ka see, et inimese vastu võideldes ei tohi te temasarnaseks muutuda... Kõik inimese kombed on halvad. Mis aga peamine: ükski loom ei tohi iial türanniseerida teisi omasuguseid... Ükski loom ei tohi iial tappa teist looma. Kõik loomad on võrdsed."

2. peatükk[muuda]

  • Neli jalga hea, kaks jalga halb![3]
  • Siinsamas võeti vastu üksmeelne otsus, et elumaja on vaja säilitada muuseumine. Kõik olid ühel nõul, et ükski loom ei tohi sinna kunagi elama asuda.
  • Siis võttis Lumepall (kuna tema oli kõige osavam kirjutama) pintsli sõrgatsite vahele ja kattis värviga värava ülemisele põiklatile maalitud nime KARJAFARM ning selle asemele maalis LOOMADE FARM.

3. peatükk[muuda]

  • Kuid sead olid väga leidlikud ja oskasid kõikidest raskustest üle saada.
  • Sead õieti tööd ei teinud, vaid juhatasid ja valvasid teisi. Kuna nemad teadsid rohkem, siis oli loomulik, et neile jäi juhiroll.
  • Kõik imetlesid Tümpsat... Igale probleemile, igale tagasilangusele oli tal üks vastus: "Ma teen veel rohkem tööd!" Selle oli ta endale isiklikuks loosungiks võtnud.
  • Vana eesel Benjamin ei paistnud pärast ülestõusu üldse muutunud olevat. Ta tegi tööd niisama aeglasel ja jäärapäisel viisil nagu Jonesigi aegu ega hoidnud kunagi kõrvale, kuid ei pakkunud end ka kordagi vabatahtlikult mõnele ekstratööle. Ülestõusu ja selle saavutuste kohta ei avaldanud ta mingit arvamust. Kui talt küsiti, kas ta pole õnnelikum nüüd, kui Jones ära on, ütles ta vaid: "Eeslid elavad kaua. Ükski teist ei ole iial näinud surnud eeslit!" Ja selle salapärase vastusega pidid teised leppima.
  • Otsuste väljapakkujaiks olid alati sead. Muud loomad oskasid küll hääletada, kuid ei mõistnud kunagi oma peast ettepanekuid teha. Lumepall ja Napoleon olid väitlustes teistest kaugelt üle. Aga pandi tähele, et need kaks polnud iialgi ühel meelel; kui üks neist mida tahes ette pani, võis ikka oodata, et teine on sellele vastu.
  • Näiteks üritus metsloomi taltsaks teha jooksis peaaegu otsemaid tühja. Need pidasid end ülal nagu ennegi ja kui neid koheldi suuremeelselt, siis kasutasid nad selle lihtsalt ära.
  • Napoleoni ei huvitanud Lumepalli komiteed. Ta ütles, et noorsoo kasvatamine on tähtsam kõigest sellest, mida võib teha nende heaks, kes on juba täiskasvanud.
  • Loomad olid pidanud endastmõistetavaks, et mahakukkunud õunad jagatakse võrdselt kõigi vahel, kuid ühel päeval tuli käsk, et kõik õunad tuleb kokku korjata ja riistakuuri sigade käsutusse tuua. Mõned muud loomad nurisesid selle üle, aga sest polnud tulu. Selles asjas olid kõik sead täiesti ühel meelel, sedakorda isegi Lumepall ja Napoleon.
  • Kiunats: "Loodan, et te ei mõtle ometi, nagu teeksime meie sead, seda isekusest ja privileege jahtides?... Meie ainsaks eesmärgiks neid võttes on oma tervist hoida... Meie, sead, teeme mõttetööd. Selle farmi juhtimine ja organiseerimine on täiesti meie õlul. Ööd ja päevad valvame teie heaolu pärast. Teie pärast joome seda piima ja sööme neid õunu."

5. peatükk[muuda]

  • Oli saanud tavaks, et sead, kes olid ilmselgelt teistest loomadest nutikamad, otsustavad kõik farmipoliitika küsimused, kuid hääletusel pidi enamus need otsused kinnitama.
  • Napoleon ei esitanud omalt poolt mingeid plaane, kuid vaikselt ütles ta, et Lumepall ei jõua kuhugi välja, ja näis ootavat õiget silmapilku.
  • Ainult Napoleon hoidis eemale. Ta oli algusest peale kuulutuanud, et on tuuleveski vastu. Ühel päeval ta siiski ilmus, uuris teraselt plaanide igat detaili ja nuuskis neid korra või paar, seisis siis plaane silmanurgast piieldes vähe aega paigal; tõstis korraga jalga, kusi plaanide peale ja sammus sõnagi lausumata välja.
  • Üks väitis, et kui nad ei suuda ennast kaitsta, siis saadakse neist tingimata jagu, teine väitis, et kui igal pool toimuvad ülestõusud, siis pole neil vajagi end kaitsta. Loomad kuulasid esiteks Napoleoni, siis Lumepalli, oskamata otsustada, kummal on õigus; nad jäid aga ikka nõusse sellega, kes parajasti kõneles.
  • Kiunats: "Ära arva, seltsimees, et juht on mõnus olla! Otse vastupidi, see tähendab sügavat ja rasket vastutust. Keegi ei usu kindlamini kui seltsimees Napoleon, et kõik loomad on võrdsed. Ta oleks üliväga õnnelik, kui ta võiks lasta teil omapäi otsuseid teha. Aga te võite mõnikord valesti otsustada, seltsimehed, ja kuhu me niiviisi välja jõuame?"

6. peatükk[muuda]

  • Nüüdsest peale astub Loomade farm naaberfarmidega ärisuhetesse, muidugi mitte mingil kommertseesmärgil, vaid lihtsalt selleks, et saada teatud materjale, mida oli tungivalt tarvis.
  • Selle aja paiku kolisid sead äkki elumajja ja tegid sellest oma peakorteri.
  • On absoluutselt vajalik, ütles ta (Kiunats), et sigadel – farmi ajudel – oleks rahulik paik, kus töötada.

8. peatükk[muuda]

  • Ent nagu rääkis Kiunats, näitas Napoleoni mõistuse üleolekut ennekõike see fakt, et ta ei usaldanud kedagi, isegi Fredericki mitte.

9. peatükk[muuda]

  • Jälle kord kärbiti kõigil toiduportse, sead ja koerad välja arvatud. Liiga jäik võrdsus toiduportsudes, selgitas Kiunats, oleks vastuolus animalismi põhimõtetega.

10. peatükk[muuda]

  • Tõeline õnn on kõvas töös ja vähenõudlikus elus, ütles ta.
  • Kuidagi paistis, nagu oleks farm rikkamaks saanud, kuid see ei teinud loomi endid rikkamaks – välja arvatud muidugi sead ja koerad. Ehk oli see osalt sellepärast nii, et sigu ja koeri oli nii palju. Mitte seda, et need olendid poleks omal viisil töötanud. Nagu Kiunats ei väsinud kunagi seletamast, oli farmis palju järelevalvamis- ja organiseerimistööd. Suur osa sellest tööst oli säärast laadi, et teised loomad olid liiga rumalad selle mõistmiseks. Näiteks rääkis Kiunats, et sigadel tuleb kulutada iga päev tohutut vaeva salapäraste asjade peale, mis kannavad nime "toimik", "aruanne", "protokoll", "märgukiri." Need olid suured paberilehed, mida tuli katta tiheda kirjaga, ja niipea kui lehed said kaetud, põletati nad ahjus ära. Farmi heaolule oli see ülima tähtsusega, ütles Kiunats. Ometi ei tootnud ei sead ega koerad oma tööga mingit toitu ja neid oli väga palju ning neil oli alati hea isu.
  • Kõik loomad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad.
  • "Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes." (lk 91)

Viited[muuda]